Brömsebro rahu
Brömsebro rahu sõlmiti Rootsi ja Taani vahel 13. augustil 1645. aastal Brömsebro linnuses Lõuna-Rootsis Blekinge ja Smålandi piiril Karlskrona vallas. Tollal kuulus Blekinge Taanile ja Småland Rootsile.
Rahuläbirääkimised kestsid alates veebruarist. Brömsebro rahuga lõppes aastatel 1643–1645 Rootsi ja Taani vahel kestnud sõda ülemvõimu pärast Läänemere maades. See sõda oli osa Kolmekümneaastasest sõjast, mis lõppes 1648.
Rahuläbirääkimisi juhtis prantsuse diplomaat Gaspard Coignet de la Thuillerien. Rootsi delegatsiooni juhtis Axel Oxenstierna ja Taani delegatsiooni juhtis riigikantsler Corfitz Ulfeldt.
Rahulepinguga loovutas Taani Rootsile Ojamaa saare, Saaremaa, Norrast Härjedaleni ja Jämtlandi maakonna ning 30 aastaks Hallandi. Rootsi sai tollivabaduse Taani väinades, välja arvatud Elbe toll, mida võeti Bremenisse saabunud laevadelt Bremeni peapiiskopi kasuks. Taani troonipärija Frederik III, Verdeni ja Bremeni peapiiskop, pidi need kaks ametikohta loovutama rootslastele. Nende tingimuste täitmise tagatiseks oligi Hallandi maakond.
Peale selle leppisid riigid kokku mõnes meretseremoonias: laskude arvus saluutide korraldamisel, lippude ja purjede langetamisel möödumisel laevadest, kindlustest jms.
Edukate läbirääkimiste eest nimetati Axel Oxenstierna 19. novembril 1645 Södermöre krahviks.
Sõjategevus Taani ja Rootsi vahel puhkes peatselt uuesti ja 13 aastat pärast Brömsebro rahu, 1658 sõlmiti Roskilde rahu, mis sundis Taanit järgmistele järeleandmistele.