Bosjöklosteri loss

Allikas: Vikipeedia
Vaade kloostrile lõuna poolt.

Bosjöklosteri loss on loss Rootsis Skåne läänis Ringsjöni järve ääres Hööri vallas.

Lossikompleksi kuuluvad Bosjöklosteri kirik, linnuseaed, roosiaed, aiaterrassid ja ürdiaed.

Lossis korraldatakse kunstinäitusi, seal on restoran ja muuseum. Iga aasta septembri alguses toimuvad Skåne päevad.

Riigitee 23 ja lossi vahel on golfiklubi Bosjökloster GK.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bosjökloster rajati algselt 1080. aastatel nunnakloostrina (Bosø klooster). See oli üks Skåne rikkamaid kloostreid ja kuulus benediktlaste ordule. Vanim kloostrit mainiv dokument pärineb 1181. aastast ja selle kirjutas paavst Lucius III. Legendi järgi annetati kloostrimaad Tord Thottile.

Reformatsiooni ajal klooster suleti ning maad läksid 1537 Taani kuningriigi omandusse. Klooster läänistati viimasele Lundi peapiiskopile Torbern Billele tingimusel, et ta hoolitseb kloostri nunnade eest. 16. sajandil ehitati klooster ümber lossiks ja algehitisest säilitati ainult mõned üksikud osad. Umbes 1560 andis Frederik II kloostri vahetuskaubana Skåne lesestunud aadlidaamile Thale Ulfstandile. Tema initsiaalid ja aastaarv 1569, mis on lõigatud tammepuust peauste peale, on siiani nähtavad. Nii läks loss Ulfstandide suguvõsale. Aastal 1629 läks loss abielu kaudu Beckide suguvõsale, kuid kui Jochum Beck oma varanduse kaotas, müüdi see ta võlgade katteks Corfitz Ulfeldtile, kelle omandusse see Skåne vallutamiseni jäi. Rootsi kroon konfiskeeris Bosjöklosteri. Sellele ei pööratud sellele suurt tähelepanu ja hoone hakkas lagunema. Aastal 1735 sai Corfitz Ludvig Beck-Friis kohtuotsusega mõisa Beckidele tagasi. Beckid renoveerisid lossi. Pärast parun Lave Beck-Friisi surma müüdi loss 1908 Bonde suguvõssa kuuluvale Philip Bondele. Praegu kuulub see tema järeltulijale Tord Bondele. Alates 1962. aastast on loss avalikkusele avatud.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]