Borromeo rõngad

Allikas: Vikipeedia
BorromeanRings.svg

Borromeo rõngad on saanud oma nime aritstokraatliku Borromeo suguvõsa järgi Itaalias, kelle vapil oli kolm rõngast, mida kujutati üksteisega seotuna selliselt, et iga rõnga kohta kehtib, et see hoiab koos ülejäänud kahte rõngast, mis omavahel seotud ei ole. Kujutlus selliselt seotud kujunditest on aga märksa vanem ning esineb nt Norra ruunikividel 7. sajandist.

Reaalsete mõõtmetega rõngaid niimoodi ühendada ei saa, isegi kui need on eri raadiustega. Niimoodi ühendada saab elliptilisi rõngaid.

Borromeo rõngaid on kasutatud mitmetes valdkondades ühtsuse jõu näitlikustamiseks, nt on nende abil kujutatud kolmainsust. Prantsuse psühhoanalüütik Jacques Lacan kasutab võrdlust Borromeo rõngastega inimpsüühika kolme kihistuse põimituse selgitamiseks.

Matemaatikas käsitletakse Borromeo rõngaid topoloogiliste ringidena, mis on üksteisega seotud olemata seejuures paaridena võetult teineteisega seotud. Selliste rõngaste või topoloogiliste ringide iseärasus on selles, et ühe rõnga eemaldamisel vabanevad sõlmest kõik kolm. Sellist sõlme nimetatakse matemaatilises sõlmeteoorias Brunni sõlmeks.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]