Boriss Kolker

Allikas: Vikipeedia
Boriss Kolker

Boriss Kolker (vene keeles Борис Григорьевич Колкер; sündinud 15. juulil 1939 Moldaavia ANSV-s Tiraspolis) on juudi päritolu keeleõpetaja ja tõlkija, kolme esperanto keele õpiku autor.

19441965 elas ta Moldaavia NSV-s Chişinăus, siis 1993. aastani Venemaal Baškortostanis, 1993 emigreerus ta USA-sse. Ta elab Ohios Clevelandis.

Ta on töötanud Chişinăus Krupskaja-nimelise vabariikliku raamatukogu bibliograafina, Birski ja Baškiiria pedagoogilise instituudi välismaa keelte teaduskonna vanemõpetajana, Ufaa lennundusinstituudi tõlgina, Ufa mootoriehitustehase tõlgina suhtlemiseks ettevõtte Renault' spetsialistidega ning naftatööstuse geofüüsika teadusliku uurimise instituudi vanema teadusliku kaastöötaja ja büroojuhatajana. Clevelandis töötas ta ettevõtte Magic Micro Computers büroojuhataja ja mittekoosseisulise tõlgina.

Ta hakkas 1957 esperanto keelt õppima. Ta on filoloogiadoktor ja 1985 kaitsnud doktoriväitekirja "Vene keele panus esperanto keele moodustumisse ja arengusse". Ta on avaldanud 3 esperanto keele õpikut ning artikleid ja retsensioone interlingvistikast. Oma raamatu "Vojaĝo en Esperanto-lando", mis on ühtaegu esperanto keele õpik ja esperanto kultuuri käsiraamat, suure populaarsuse tõttu on ta paljudele tuntud giidina esperantomaal.

Kolker on olnud üks esperantistide organisatsioonide asutajaid ja juhte Nõukogude Liidus. Ta on Esperanto Akadeemia liige, Ülemaailmse Esperanto Assotsiatsiooni UEA auliige ja ajakirja "Monato" toimetuse liige. Kahe aastakümne jooksul juhendas ta Venemaal kirja teel toimuvat esperanto keele kursust, mille lõpudiplomi sai ligi 900 inimest, mõned neist Eestist. Ta õpetas esperanto keelt San Franciscos ja Hartfordis. Praegu on ta internetis toimuva rahvusvahelise esperanto keele kõrgema kirjaliku kursuse (Internacia Perfektiga Koresponda Kurso) juhendaja.

Kolker on osalenud paljudes Baltimaade esperantolaagrites, mis aastast 1960 toimusid Käärikul. Tema esperanto keele õpik on ilmunud eesti keeles Jaan Ojalo tõlgituna ja toimetatuna.

Väitekiri[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Vene keele panus esperanto keele moodustumisse ja arengusse (Вклад русского языка в формирование и развитие эсперанто). Moskva: Akademija Nauk SSSR, Institut Jazykoznanija, 1985. 23 lk. Referaat väitekirja kaitsmise kohta keeleteaduse doktori kraadi saamiseks, venekeelne.

Õpperaamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]