Boris Reppo

Allikas: Vikipeedia

Boris Reppo (sündinud 28. veebruaril 1937 Rõndelovo külas Tosno rajoonis Leningradi oblastis) on Eesti põllumajandustehnikateadlane.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Boris Reppo on soomlane ja talunike poeg.[1]

Lõpetas 1955 Tartu 4. Keskkooli ja 1960 EPA mehhaniseerimisteaduskonna; tehnikakandidaat (1970, Leedu Põllumajandusakadeemia), väitekirjas käsitles lehmalauda sügavrennist sõnniku eemaldamise skreeperseadet; tehnikadoktor (1997, EPMÜ), väitekiri "Lehmafarmi tehnoloogiliste elementide ja biotehniliste süsteemide töökindluse määramise ja parendamise meetodid". Oli 1960–1961 Eesti Põllumajandustehnika Elva osakonna lukksepp, insener-normeerija, 1961–1964 loomakasvatuse mehhaniseerimise insener, 1964–1965 remonditöökoja juhataja, 1965–1966 EPA elektrifitseerimise kateedri vaneminsener, 1966–1968 assistent, 1968–1970 loomakasvatuse mehhaniseerimise kateedri assistent, 1970–1973 vanemõpetaja, 1975–1992 dotsent, 1979–1992 kateedri juhataja, 1992–1994 farmitehnika õppetooli juhataja, 1994–1998 põllumajandustehnika instituudi juhataja, 1994–1999 tehnikateaduskonna prodekaan, 1992–2002 professor, aastast 2002 emeriitprofessor.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Uurimisvaldkond: farmi biotehniliste süsteemide töökindlus ja seadmete tehnohooldus ning töökeskkonna sisekliima ja ergonoomika. EPMÜ tehnikamag-i nõukogu esimees, Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi liige, Eesti Põllumajandusministeeriumi medal "Kalevipoeg kündmas" (1987). 78 teadustrükist.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti teaduse biograafiline leksikon, 3. köide

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Farmiseadmete tehnohooldus. Tallinn, 1984
  • Farmide mehhaniseerimine (kaasautor). Tallinn, 1987
  • Masinlüps I (kaasautor). Tallinn, 1993
  • Lüpsja tööraskusaste ja energeetiline koormatus masinlüpsil (kaasautor I. Lindsalu). // APS Toim. Tartu, 2001
  • Inner Climate of Pigsti in Winter (kaasautor O. Sada). // Proc. International Conf. Raudondvaris. Lithuanie, 2002
  • Soojustamata lehmalauda välis- ja sisekliima vahelisest seosest // Agraarteadus. (2006) 2.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.