Booraks

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib keemilisest ainest; mineraali kohta vaata artiklit Booraks (mineraal)

Booraks (keemiline nimetus naatriumtetraboraat; varem boorhapu naatrium) on laialt kasutatav booriühend, rakenduslikult tähtsaim boraat.

Booraksi keemiline valem on Na2B4O7.

Booraksi kristallhüdraadi (naatrumtetraboraat-10-vesi) keemiline valem on Na2B4O7·10H2O. Tema struktuuri annab täpsemalt edasi valem Na2[B4O2(OH)4]·8H2O.

Füüsikalised ja keemilised omadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Booraksi kristallhüdraadil on suured värvuseta kristallid, mille pind kuiva õhu käes mureneb. Tihedus on 1,8 g/cm³.

Kristallid lahustuvad külmas vees halvasti, kuid keevas vees lahustuvad nad nõrgalt aluselise reaktsiooniga.

Kuumutamisel 350–400 °C-ni kaotab booraks kristallisatsioonivee. Jääb järele Na2B4O7, mis sulab 878 °C juures; pärast jahutamist saab sellest läbipaistev klaasjas mass.

Sula booraks lahustab paljusid metallioksiide, sealhulgas kroomi, vase, mangaani, raua, koobalti ja nikli oksiide. Moodustuvad värvilised metaboraadid Me(II)(BO2)2, mida nimetatakse booraksipärliteks. Nende värvuse järgi saab määrata neid metalle; seda meetodit kasutatakse tänapäeval peamiselt hariduses.

Leidumine looduses[muuda | redigeeri lähteteksti]

Booraksit leidub suures koguses Californias kõrbes soolajärvedes (Searles Lake, Kerni maakond), Tiibetis, Kashmiris ja mujal.

Ta esineb mineraal tinkaali ehk booraksina, mineraalvees, soolajärvedes ja vulkaanilises mudas.

Saamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Booraksit saadakse tänapäeval enamasti teistest boraatidest, sealhulgas kerniidist (Na2B4O5(OH)4·2H2O), samuti boorhappest.

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Booraksi omadust metallioksiide lahustada kasutatakse ka jootmisel ja keevitamisel, sest booraks aitab eemaldada kokkujoodetavaid metallipindu kaitsvaid oksiidikihte.

Suures koguses kasutatakse booraksit savinõude ja portselani glasuuri ning emailide valmistamiseks.

Samuti kasutatakse booraksit teatud klaasisortide (tulekindel klaas, optiline klaas) valmistamiseks, seebi ja vannisoolade isandina, kosmeetikavahendites, ilmutites, nahatööstuses, väetiste lisandina, puidu ja tekstiili tuleohutusvahendina, metallurgias ning perboraatide lähteainena.

Booraks on koos kerniidiga üks tähtsamaid boorhappe lähteaineid.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keskajal toodi booraksit Euroopasse Tiibetist tinkaali nime all.