Bonifato mägi

Bonifato mägi (monte Bonifato) on kõrgendik Itaalias Sitsiilia saarel Alcamo vallas. Geograafilised koordinaadid on 37°57′39″ N, 12°57′22″ E. Kõrgus merepinnast on 825 m.

Mäel on männimets ja Bosco di Alcamo looduskaitseala.

Kõrgendiku nõlvadel on esiaegse kalmistu jäänused ja antiikaegse asunduse jäljed. Näha on jäänused suurest mahutist (Funtanazza) ja väravast (Porta della Regina), mille põhjal võib oletada linnamüüri olemasolu.

Bonifatot mainitakse viljakasvatuskülana 1182. Aastal 1332 andis Sitsiilia kuningas Federico III küla elanikele ühe privileegi.

Tipul on jäänused nelja torniga Ventimigliade linnusest, mille laskis 14. sajandi lõpus ehitada Ventimigliad , kes olid tollal ka praeguse Alcamo valla ala lääniisandad.

Kõrgendiku jalamil on Alcamo.

20. sajandi esimeste kümnendini kasvas ainult mäe tipus iilekstammede ja karvaste tammede mets. 1930ndatel hakati istutama metsa, eriti süüria mändi, mis praegu domineerib.

Mäe tippu ja looduskaitsealale viib vallatee Via per il Monte Bonifato. Tee ääres on arvukalt elamuid. Tee on valgustatud, välja arvatud viimased poolteist kilomeetrit enne looduskaitseala.

Mäelt paistavad muu hulgas Palermo mäed idas ja Marettimo saar läänes, selge ilmaga ka Ustica põhjas ja Monte Cammarata kagus.

Mäest Alcamoni ulatub peaaegu lõpuni ammutatud travertiini leiukoht.

Travertiinis umbes 500 000 aastat tagasi kivistunud maismaakilpkonna munad.

Ühest Monte Bonifato koopast on travertiini seest leitud kääbuselevandi Elephas falconeri jäänused (tagapurihambad) ning suure maismaakilpkonna kivistunud sfäärilised munad ja kilp. Viimaseid säilitatakse Gaetano Giorgio Gemmellaro muuseumis Palermos. See leiukoht on võimaldanud ka korrigeerida perekonna Elephas stratigraafiat Sitsiilias, sest ühest travertiinitükist, mis on täidetud sellest travertiinist palju noorema paleomullaga, leiti keskmise suurusega elevandi Elephas mnaidriensis jäänused (varem peeti teda ekslikult kääbuselevandi eellaseks).