Bologna ülikool

Allikas: Vikipeedia
Bologna ülikool
Alma Mater Studiorum Università di Bologna

Ladina keeles: Universitas Bononiensis
Deviis Alma mater studiorum
Asutatud 1088
Tüüp Riiklik ülikool
Rektor Giovanni Molari
Üliõpilasi 93 753 (2021/22)
Asukoht Bologna, Itaalia
Ühendused Coimbra grupp, Utrechti võrgustik

Bologna ülikool (Università degli Studi di Bologna) on ülikool Bolognas, üks suuremaid ülikoole Itaalias. Selle asutamisajaks arvatakse aastat 1088. See on Euroopa (ja läänemaailma) vanim ülikool ning üks maailma vanemaid pidevalt tegutsenud ülikoole.

Bologna ülikoolis õpib 2021/22 õppeaasta seisuga 93 753 õpilast (sh 7 630 rahvusvahelist õpilast), mis teeb sellest ühe suurima ülikooli Euroopas. Bologna ülikoolil on viis linnakut: Bologna, Forlì, Cesena, Rimini ja Ravenna, filjaal on ka Buenos Aireses. [1]

Bologna ülikoolil oli teaduses keskne roll nii keskajal kui ka renessansiajastul, õpetates Mikołaj Kopernikut ja teisi märkimisväärseid matemaatikuid. Vilistlaste seas on palju Itaalia teadlasi, peaministreid, ülemkohtu kohtunikke ja preestreid. [2]

Bologna ülikool on üks olulisi keskusi Euroopas semiootika vallas (Tartu ülikooli ja Århusi ülikooli kõrval). Ülikooli juhtivaid semiootikuid oli pikka aega Umberto Eco.

Bologna Ülikool on asutatud 1088. aastal. Ülikooli raamatukogu pärineb aastast 1605.[2]

Süsteem[muuda | muuda lähteteksti]

Tänasel päeval pakub ülikool üle 100 erineva Laurea ja Laurea breve esimese astme kraadi (õpe kestab kolm aastat). Esimese astme kraadile järgneb Laurea specialistica või Laurea magistrale ehk teise astme kraad, mille valikuid on samuti üle 100. Teise astme kraadi õpe kestab kaks aastat. 11 kursust on säilitanud varasemad reeglid ehk õpe toimub kohe viie- või kuueaastase tsüklina (Laurea specialistica a ciclo unico ja Laurea magistrale a ciclo unico). Kuueaastast õpet nõuavad meditsiin ja hambaravi. Peale Laureat on võimalik omandada esimese taseme magistriõpe (üheaastane õpe). Pärast teise taseme kraadide omandamist saab edasi minna teise taseme magistriõppesse, erialakoolidesse või teadusdoktorantuuri. [3]

Osakonnad:[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Põllumajandus- ja toiduteadus
  2. Arhitektuur
  3. Bioloogia-, geoloogia- ja keskkonnateadused
  4. Biomeditsiin ja neuromotoorne teadus
  5. Keemia
  6. Tsiviil-, keemia-, keskkonna ja materjalitehnika
  7. Klassikaline filoloogia ja Itaalia
  8. Arvutiteadus ja tehnika
  9. Kultuuripärand
  10. Majandus
  11. Haridus
  12. Elektri-, elektroonika- ja infotehnoloogia
  13. Elukvaliteedi uuringud
  14. Ajalugu ja kultuurid
  15. Tööstuskeemia
  16. Tööstustehnika
  17. Suuline ja kirjalik tõlkimine
  18. Õigus
  19. Juhtimine
  20. Matemaatika
  21. Meditsiin- ja kirurgia
  22. Kaasaegsed keeled, kirjandus ja kultuurid
  23. Farmaatsia ja biotehnoloogia
  24. Filosoofia ja kommunikatsioon
  25. Füüsika ja astronoomia
  26. Poliitika- ja sotsiaalteadused
  27. Psühholoogia
  28. Sotsioloogia ja äriõigus
  29. Statistikateadused
  30. Kunstid
  31. Veterinaarmeditsiin

Vilistlased[muuda | muuda lähteteksti]

Ja paljud teised.

Ülikooli tase[muuda | muuda lähteteksti]

2022 aasta teisuga on Bologna Ülikool QS World Univeristy Rankings põhjal maailmas 166 kohal ja Itaalias esimesel kohal.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "The University today: numbers and innovation - University of Bologna". www.unibo.it (inglise). Vaadatud 22. jaanuaril 2024.
  2. "Bologna Ülikool" (Ameerika inglise). Vaadatud 22. jaanuaril 2024.
  3. "The University today: numbers and innovation - University of Bologna". www.unibo.it (inglise). Vaadatud 22. jaanuaril 2024.
  4. "Righi, Augusto | Encyclopedia.com". www.encyclopedia.com. Vaadatud 22. jaanuaril 2024.