Bodhidharma

Allikas: Vikipeedia

Bodhidharma, zen-budismi ja zeni filosoofia rajaja, elas 525 pKr. Rändas jalgsi Indiast Hiinasse ja viis sinna idee täiuslikust käsitsivõitlejast.

Hiinas asus Bodhidharma elama Hunani maakonda Shaolini templisse. Seal arendas ta välja liikumisharjutused, millest sai alguse hiina chuang-fa. Karate ja Shorinji kempo arengus on chuang-fal olnud keskne positsioon. Mõningaid chuang-fa vorme harjutati Hiinas juba Han dünastia ajal (209 eKr - 24 pKr).

Pärimuse järgi olevat Bodhidharma olnud liikumatu ilmega mees, lisaks tihe habe ja inimesest läbitungiv pilk. Kord olevat ta suigatanud keset mediteerimist. Sellest vihastas Bodhidharma nii, et lõikas ära oma silmalaud. Need kukkusid maha ja neist kasvasid esimesed teepõõsad. Zeni mungad virgutavad tihti oma meelt mediteerimise vahepeal teetassiga. Sellepärast öeldakse zeni kohta, et tal on tee maitse.

Hiinakeelses suutras: 景德傳燈錄 on selline lugu: Hiina Keisrini, kelle nimi oli Wu (Liáng Wǔ Dì (梁武帝) (464–549)) ja kes oli Hiinas palju budismi heaks teinud, levisid kuuldused ühest tähelepanuväärsest budistlikust õpetajast ja ta kutsus õpetaja enda juurde. Ta küsis Bodhidharmalt: "Oleme ehitanud templeid, kopeerinud pühasid raamatuid, õpetanud munki ja nunni. Auväärne, kas meie tegudes on midagi head (pälvimused)?" "Ei midagi head." (Pole mingeid pälvimusi) Keiser võpatas ja küsis: "Mis siis on püha tõde, kõige tähtsam põhimõte Budismis?" "See põhimõte on kõikjal, piiritu. Pole midagi püha." (jp. k. kakunen mushō 廓然 無聖 piiritu, mitte-püha.. tõlgitud ka tavaliseks, ah-ei midagi erilist) "Kes siis Teie olete, kes te minu ees seisate?" "Ma ei tea, Teie majesteet."

Bodhidharma osutab oma tekstis (vaata kirjanduse alt) et, buddha, virgumise otsimine mujalt, väljaspool praegu-siinolevat omaenese lihtsat kehameelt, millegist möödunust, ideaalsekspeetavast ongi see suur illusioon, mis meid nö. poleva hologrammina takistab, kinni hoiab, eksitab. Hea uudis on see, et see takistus pole tegelik; on ainult kujutlus, inimese enese, tema kultuuriruumi, monaadi (Mihhail Lotmani sõnu kasutades) poolt loodud kokkuleppeline mõiste, millele omistatakse liigne kaal. Mõtluse käigus tullakse tagasi selle juurde, millest kunagi keegi lahus pole olnud: sõnade, kontseptsioonide dihhotoomia lahtihargnemise, lahtirullumise koha, selle seina, lahutava joone enese juurde...ja illusiooni kaardimajake laguneb koost. Seda lagunemist, mittekahesust eneses ja kõikjal ümberringi; niinimetatud heureka-effekti vaatlebgi Bodhdharma vabanemise-virgumisena. Sarnasest mõtteviisist on kantud Fred Jüssi ütlus: Täiuslik-tervik on see, millest ei saa enam midagi vähemaks võtta. Gaining is delusion, loosing is enlightenment. K. Uchiyama Opening Hand of Thought.

Kuna stereotüüpselt mõtleme täiuslikust, positivistlikus idealiseerivas hierarhias, absoluudi võtmes, siis on täiuslik-tervik vaid ideaalne, kättesaamatu miski, mille suhtes kõik tegelik alati puudulikuks osutub. See on aga lootusetu positsioon. See ongi rahutu meele enese poolt loodud lõks, mis muudab iga koha, aja ja olukorra vähetähtsaks ja takistab kogemast ennast, ümbritsevat maailma just siin olevat reaalsust moonutamata. Selle moonutuse tõdemusest võrsub miski, mis on olemuslikult meie kõigi pärisosa, iseenese-maailma leidmine. Samuti võib näha soovmõtlemisest vabanevas, moonutamata meeleseisundis kogu teadusliku maailmapildi fookust. Vabaneme pettekujutlustest, näeme maailma olekut, õpime tundma iseennast.

vt. ka Sōtō zeni E.Dōgeni mõtluspraktika ja virgumismeele kohta.

Kirjandust[muuda | redigeeri lähteteksti]

Red Pine, ed. (1989), The Zen Teaching of Bodhidharma: A Bilingual Edition, New York: North Point Press, ISBN 0-86547-399-4. Eihei Dogen, Genjo koan: Vikerkaar 1 2013. Tõlkinud Alari Allik Kosho Uchiyama, Opening the hand of thought, approach to zen (esmatrükk 1993)