Blue Sirius

Allikas: Vikipeedia
Blue Sirius karil.jpg
Blue Sirius madalikul
Ajalugu
Klass ja tüüp: kahvelkuunar
Ehitaja: Bjørn Alvdal, Brekke, Risnefjorden Flag of Norway.svg
Kiil pandud: 1906
Kasutusse võetud: 1907
Omanik: Tuletorn Fond SA → Blue Sirius MTÜ
Staatus: sõitis karile 9. augustil 2013
kutsung ES2673
MMSI: 276668000
Riik: Eesti Flag of Estonia.svg
Kodusadam: Lipp:
1975–2006: Lübeck[1] Flag of Germany.svg
2006–2012: Tapurla[2] Flag of Estonia.svg
Üldandmed
Pikkus: 27,12 m koos pukspriidiga
Laius: 4,96 m
Süvis 2,27 m
Peamasin: diiselmasin Daimler Benz
213 kW
Meeskonnaliikmeid: 4
Reisijakohti: 32[3]
Kajuteid: 2
Kajutikohti: 7
Maste: 2
Taglase tüüp: kahvelkuunar

Blue Sirius on 1907 Norras ehitatud kahveltaglastusega kuunar, mis algselt kavandati heeringapüügiks Põhjamerel ja on vanim Eesti lipu all sõitev purjelaev.

Laeva kodusadam on Tallinn[4], laev seisab enamasti Lennusadamas[5]).

Blue Siriuse suurim pikkus (koos pukspriidiga) on 27,12 m, kere moodustab sellest 21,23 m. Laev on 4,96 meetrit lai. Süvis on 2,27 meetrit.[4] Purjepind on 323 m².[3]

Laeval on reisilaeva tunnistus sõiduks 36 inimesega, sh kutselistest meremeestest laevapere. Ent kere pikkus alla 24 m võimaldab seda soovi korral kasutada ka väikelaevana, siis tohib pardal olla kuni 12 inimest.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Laev on ehitatud 1906.–1907. aastal Norras Risnefjordenis Brekke külas.[6]

1975. aastal toodi laev Norrast Lübeckisse ja ehitati Kariibi merele sõiduks ümber.[6] Kariibi merele laev aga ei jõudnudki.[7]

1998. aastal sai laev uued mastid, ühtlasi uuendati taglast.[6]

Blue Sirius jõudis Eestisse 2004. aastal sihtasutuse Tuletorn Fond SA kaudu. Samal aastal loodi Eesti Ajalooliste Laevade Selts, Blue Siriuse tollasele omanikule Peer Salström-Leyhle kuuluv firma on selle asutajaliige.[6]

Alates 2012. aastast korraldab laeva tegevust mittetulundusühing Blue Sirius.[6] Aastail 2006–2012 oli Blue Siriuse kodusadam Tapurla.

Laevaõnnetus[muuda | redigeeri lähteteksti]

2013. aasta 9. augusti õhtul sõitis laev Aegna saarest loodes Silligrundi madalikule. Kõik 11 inimest, kes õnnetuse hetkel laevas viibisid, päästeti Eesti Piirivalve ja vabatahtlike päästjate koostöös. Madalikule sõitmise põhjuseks peetakse navigatsiooniviga. [8] Veeteede Ameti laevaõnnetuse juurdluse järelduste kohaselt põhjustasid õnnetuse laevajuhtide vähesed kogemused ning oma teadmiste ja oskuste ülehindamine.[9]

20. augustil transporditi purjekas Noblessneri sadamasse, siis Paljassaare sadamasse. 31. augustil tõsteti purjekas kaldale.[10]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]