Bioregionalism
Allikas: Vikipeedia
Bioregionalism on multidistsiplinaarne jätkusuutlikule arengule sihitud lähenemisviis, mille eesmärgiks on sidusa kohaliku või piirkondliku (piiritletud bioregiooni ehk ökoregiooni) keskkonnapoliitika väljatöötamine ja rakendamine. Bioregioon ei ole määratletud jäika haldusliku piiriga (näiteks riigipiiriga), vaid pigem selgelt eristuva bioregiooni eluavalduste ja topograafiga[1].
Bioregionalismi arenemine ja mõningane rakendamine algas 1980ndate lõpul ja 1990ndate alguspaigus.
Bioregionalistliku lähenemise põhiteesid on järgmised:
- poliitilised piirid langeksid võimalikult kokku ökoloogiliste (bioregiooni) piiridega;
- toob esile bioregiooni (ainu)omase ökoloogia;
- julgustab bioregioonis oleva toidu kasutamisest (näiteks kohalikud teraviljad, loomad jne);
- julgustab kohalike loodusressursside kasutamist;
- soodustab vastavale alale omaste taimede viljelemist.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Viited
- ↑ Kiili, J. (2000). Sissejuhatus keskkonnapoliitikasse. Tallinn, TTÜ Kirjastus. Lk 69–73
[redigeeri] Kasutatud kirjandus
- Säästva arengu sõnaseletusi. Säästva Eesti Instituut, SEI Tallinn. [1] (vaadatud 28.01.2010).
