Beslan

Allikas: Vikipeedia
Beslan

osseedi Беслӕн
(Beslän)
vene Беслан
(Beslan)

Elanikke: 36 400 (2010)

Koordinaadid: 43° 12′ N, 44° 34′ E43.244.566666666667koordinaadid: 43° 12′ N, 44° 34′ E

Beslan on linn Venemaal Põhja-Osseetias Inguššia piiri lähedal 15 km kaugusel Vladikavkazist, Osseedi tasandikul Tereki jõe paremal kaldal, Pravoberežnõi rajooni keskus, rajoonialluvusega linn.

Rahvastik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elanike arvu dünaamika:

  • 1959: 19 400
  • 1967: 25 000
  • 1970: 26 900
  • 1979: 29 900
  • 1989: 32 400
  • 1992: 34 100
  • 1996: 33 900
  • 1998: 34 300
  • 2000: 34 500
  • 2001: 34 600
  • 2002: 33 600
  • 2008: 36 000

Beslan on Vladikavkazi ja Mozdoki järel suuruselt kolmas linn Põhja-Osseetias.

Majandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Beslan on tähtis raudteesõlm, mis asub Doni-äärset Rostovi Bakuuga ühendaval raudteel ning Vladikavkazi viiva raudteeharu algus.

Linn rajati 1940. aastatel suure maisitöötlemiskombinaadi (endise tärklise-siirupikombinaadi) juurde 1950. aastal. Kombinaadis valmistatakse maisist tärklist, siirupit, glükoosi, dekstriini, maisiõli ja kuivsööta. Kombinaadi nimi on AO "Beslan-kombinat". Selle peadirektor on Azapat Hadikov.

Linnas on ka autode eriseadmete tehas, elektromehhaanikatehas ja teised tehased ning õmblusvabrik. Toodetakse ehitusmaterjale.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Beslani küla rajasid 1847. aastal asunikud teistest Osseetia piirkondadest Beslanõkäu 'Beslani asundus' (Бесланыхъæу) kohaliku feodaali Beslan Tulatovi järgi. Ametlikult hakati küla kutsuma Tulatovi perekonnanime järgi Tulatovo või Tulatovskoje.

1941 sai Tulatovskoje küla nimeks Iriston 'osseedi'. 1950. aastal linna staatuse omistamisel nimetati ta ümber Beslaniks.

Pantvangikriis[muuda | redigeeri lähteteksti]

1. septembril 2004 algas Beslani pantvangikriis. Relvastatud mehed ja naised hõivasid ühe keskkooli, võttes pantvangi mitusada õpilast, lapsevanemat ja õpetajat. Polnud ilmne, kes ründajad on, kuid üldise arvamuse kohaselt oli tegemist tšetšeeni mässulistega. 3. septembril ründasid Vene üksused koolimaja ja vabastasid vangid. Hukkus üle 300 inimese.