Bertus Aafjes

Lambertus Jacobus Johannes Aafjes (12. mai 1914 Amsterdam – 23. aprill 1993 Swolgen) oli hollandi luuletaja ja proosakirjanik. Ta kasutas Saksa okupatsiooni ajal Saksa-vastaste luuletuste autorina pseudonüümi Jan Oranje; 1946. aastal avaldas ta pseudonüümi Sick Sack all teose "Warenhuis wankelt".

Tema luule on klassikalises ja traditsioonilises stiilis. Tema looming on melanhoolne. Aafjesi populaarseim teos on "Een voetreis naar Rome" (1946), pikk luuleteos jalgsirännakust Rooma.

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Bertus Aafjes hakkas õppima preestriks (õppeasutustes College het Heilig Kruis (Uden), Klein Seminarie Heemstede (Hageveld)) ja Groot Seminarie Warmond, filosoofiaosa), õppis siis mõnda aega Leuveni Ülikoolis ning 1938. aastast Paavstlikus Kristliku Arheoloogia Instituudis, kuhu ta rändas jalgsi, arheoloogiat. Luuletamishuvi tõttu katkestas ta õpingud ning läks veidi aega enne Teise maailmasõja puhkemist Hollandisse tagasi. Ta asus elama Hoensbroeki lossi ning pühendas end vabakutselisena kirjanduslikule ja ajakirjanduslikule tegevusele.

Ta kuulus kirjandusajakirjade Criterium ja Ad Interim toimetusse, asutas 1937. aastal koos Leo Boekraadi ja Pierre H. Dubois'ga kuulehe Klondyke, mida ilmus ainult kolm numbrit, ning tegi kaastööd paljudele ajakirjadele.

Saksa okupatsiooni ajal varjas ta end Friisimaal ja kirjutas luuletusi vastupanu teemadel.

1947. aastal tegi ta koos ühe tsirkusega reisi Egiptusse.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Aafjes oli mõjutatud katoliiklusest ja saksa romantismist.

Ta debüteeris 1936 luuletustega ajakirjas De Gemeenschap.

1940. aastal ilmus tema luulekogu "Het gevecht met de muze" ja 1942. aastal proosateos "Een laars vol rozen".

Aastal 1946 kirjutas ta oma 1936. aasta jalgsirännakust romantilise luulevormis reisikirja "Een voetreis naar Rome", millega ta sai Hollandis tuntuks. Seal kirjeldab ta, kuidas ta jõudis munklikult elukäsituselt rõõmu tundmiseni meelelisest armastusest.

Eepos "In het beginne" (1949) tõlgendab Piibli lugu Aadamast ja Eevast.

Aastal 1953 ilmus tema kauaks viimaseks jäänud luulekogu "De karavaan"; enne seda avaldas ta negatiivset arvamust kirjandusliku liikumise Vijftigers kohta. Ta loobus luuletuste avaldamisest, sest oli opositsioonis tollase uuendusmeelse kirjandusliku kliimaga Hollandis.

Ta pühendus nüüd reisikirjadele, eriti Vahemere maadest. Muu hulgas kirjutas ta autobiograafilise jutustuse oma lühiajalistest arheoloogiaõpingutest Roomas "Capriccio Italiano" ning raamatu "Goden en eilanden" reisist läbi Kreeka "Odüsseia" jälgedes. Aastal 1964 ta ka tõlkis viiejambilistes värssides "Odüsseia". Samuti tõlkis ta William Shakespeare'i "Hamleti".

Tuntud on ka tema Jaapanis aset leidva tegevustikuga detektiivromaanisari "Rechter Ooka" (peategelaseks on legendaarne kohtunik Ooka), mille üks raamat, "Een lampion voor een blinde" oli 1973. aasta raamatunädalakingitus (Boekenweekgeschenk). Sellega tõi Aafjes hollandikeelsesse kirjandusse haiku. Need teosed on inspireeritud tema Jaapanis-käikudest.

1974. aastal ilmus jutustuste kogu "De laatste faun", aastal 1980 armastusluule kogu "Deus sive natura".

Elsevieri skandaal[muuda | muuda lähteteksti]

Nädalalehe Elsevier ülesandel pidi Aafjes suvel 1953 pühendama kuus artiklit eksperimentaalsete luuletajate rühmale Vijftigers, kolm vastu ja kolm poolt. See ei saanud teoks, sest Elsevier peatas sarja, kui kolm kriitilist artiklit olid vallandanud protestitormi. Aafjes valis siis ka enneolematult karmi tooni lauses: "Kui ma loen Luceberti luulet, siis on mul tunne, et luule SS on sisse marssinud," mis sai kurikuulsaks. Paljud parempoolse lehe lugejad toetasid Aafjesi kriitikat Luceberti aadressil, aga peaaegu kõik tema kolleegid kirjandusmaailmast ründasid teda. Elsevieri artiklite tõttu jäi Aafjes kirjanduses üksildaseks ja ta ise lõpetas luuletuste kirjutamise.

Hiljem möönis Aafjes, et ta oli teinud tohutu vea ning oli peagi pärast nende artiklite ilmumist hakanud rühma Vijftigers loomingut imetlema. Ühes kirjas 1983. aastast palus Aafjes isegi Lucebertilt vabandust. "Tagantjärele on see rünnak mulle täiesti arusaamatu. Jumalad lõid mind nähtavasti pimedusega," kirjutas ta. Ja artiklite isiklike tagajärgede kohta: "Pealegi kahjustasin ma selle mõistetamatu tormijooksuga iseennast tuhat korda rohkem kui neid, keda ma ründasin. Ma kaotasin kirjanduses palju sõpru ja mul ei olnud enam võimalust uusi leida."

Lucebert vastas, et tal pole Aafjesi vastu kunagi vimma olnud ning on kahju, et nad pole kunagi kohtunud. Siis oleks saanud "roostes tarbetu sõjakirve" maha matta. "Et kahjuks meie nn kirjandusringkondades väiklus jõuab barbaarsuseni välja, seda ma mõistsin Teie kirjast, ja seda ühe drastilise tõsiasja järgi: et "sõbrad kirjanduses" hakkasid Teid vältima selle pärast, mida mina aegamisi hakkasin nägema andeka poeedi ebapoeetilise eksisammuna, või nimetame seda pimestuseks."^[1]

Teosed[muuda | muuda lähteteksti]

1936 "Het Italiaanse Maria-lied" (ajakirjas De Gemeenschap)
1940 "Het gevecht met de muze", luule
1941 "Amoureus liedje in de morgenstond"
1941 "Het zanduur van den dood" (väljaandes Helicon, luule)
1942 "Een laars vol rozen", reisivisandid
1943 "Gerrit Achterberg, de dichter van de sarcofaag", essee Gerrit Achtenbergist)
1943 "Peter-Kersen-eter"
1943 "De ark"
1944 "Per slot van rekening", aforismid
1944 "Omne animal", armastusluule
1944 "Elf sonnetten op Friesland"
1944 "Verzen en vrouwen"
1944 "De laatste brief"
1944 "Kleine catechismus der poëzie", kriitilised vaatlused
1944 "Bid, kindje, bid!"
1944 "De tooverfluit", luuletõlked (antoloogia "Poisi imesarvest")
1945 "Boeren. Open brief van het land"
1945 "Lafaard of geus?"
1945 "Dichters van later tijd"
1945 "In het Atrium der Vestalinnen, fragmenten", luule
1945 "In het Atrium der Vestalinnen en andere fragmenten" (pikk luuleteos jalgsirännakust Itaaliasse; põhiteema on "kirjanduslik karskus")
1946 "Bevrijdingsdag"
1946 "Een voetreis naar Rome", pikk luuletus
1946 "Maria Sibylla Merian, gedicht", luule
1947 "De zeemeerminnen", novellid
1947 "Gedichten"
1947 "Douderideine"
1948 "De vogelvis"
1948 "Het koningsgraf. Honderd en een sonnetten", sonetid
1948 "De driekoningen"
1948 "Laat nu al wat Neerland heet"
1948 "Circus", proosa
1948 "Egyptische brieven", proosa
1948 "Verzamelde gedichten", kogutud luuletused
1949 "In den beginne"
1949 "De lyrische schoolmeester, gedicht"
1949 "Het kinderkerstboek"
1949 "De reis van Sinte-Brandaan, herdicht door Bertus Aafjes", vaba luuletõlge
1950 "Arenlezer achter de maaiers. Kronieken over kleine maar vergeten bijzonderheden in het Oude en het Nieuwe Testament", proosa
1952 "Vorstin onder de landschappen. Een reis door het Heilige Land", reisivisandid
1952 "Maak de dag tot een feest"
1952 "De zeemeerminnen"
1953 "De karavaan", luule
1953 "Drie essays over experimentele poëzie"
1954 "Morgen bloeien de abrikozen, roman", reisivisandid
1955 "De blinde harpenaar. De liefde, het leven, het geloof en de dood in de poëzie der oude Egyptenaren", luuletõlked
1956 "Egyptische brieven"
1956 "Logboek voor 'Dolle Dinsdag'"
1956 "Logboek voor 'Dolle Dinsdag'"
1957 "Capriccio Italiano. Een reisboek over Italië"
1958 "Arenlezers achter de maaiers"
1958 "De vrolijke vaderlandse geschiedenis. Deel I. Van de Batavieren tot de Gouden Eeuw"
1958 "De vrolijke vaderlandse geschiedenis. Deel II. Van de Gouden Eeuw tot nu"
1959 "Het Troje van het Carboon"
1959 "Goden en eilanden, een reisboek over Griekenland"
1959 "De wereld is een wonder, reisverslag"
1959 "Italiaans schetsboek"
1960 "Het Hemelsblauw"
1960 "Dag van gramschap in Pompeji"
1960 "In de schone Helena, reisverslag"
1961 "Levende poppen"
1961 "De dikke en de dunne"
1961 "Anneke's avontuur"
1961 "De verborgen schat"
1961 "Muziek op het kasteel"
1961 "Tante Ibeltje"
1961 "De schippersjongen"
1961 "Stuurman Roel"
1961 "De lachende krokodil"
1961 "De geheimzinnige diamant"
1962 "De Italiaanse postkoets, verhalenbundel"
1962 "Odysseus in Italië", reisikiri
1963 "De fazant op de klokkentoren"
1963 "Omnibus, prozafragmenten"
1963 "Kleine Isar, de vierde koning, stripverhaal"
1964 "Capriccio Italiano"
1965 "De fazant op de klokkentoren"
1965 "Het gevecht met de Muze, verhalenbundel"
1965 "Dooltocht van een Griekse held, reisverslag"
1965 "Odyssee", tõlge
1967 "Per en Petra en het geheim van de bouwkunst"
1967 "Maria Sibylla Merian en andere gedichten"
1967 "Drie van Bertus Aafjes, gedichten"
1968 "De denker in het riet"
1968 "Die te Amsterdam vaak zei: Jeruzalem"
1969 "Een ladder tegen een wolk"
1969 "De rechter onder de magnolia"
1969 "Kito en Poelika"
1969 "Kito vindt Poelika"
1969 "Capriccio Italiano. Een reisboek over Italië, gevolgd door Goden en eilanden"
1971 "De koelte van een pauwenveer"
1971 "Mijn ogen staan scheef. Zwerftochten door het land van de Mikado"
1973 "Een lampion voor een blinde of De zaak van de Hollandse heelmeesters"
1973 "De vertrapte pioenroos"
1974 "De laatste faun"
1974 "Het gevecht met de muze. Verzamelde gedichten", kogutud luuletused"
1976 "Limburg, dierbaar oord"
1976 "In de Nederlanden zingt de tijd"
1976 "In de Nederlanden zingt de tijd"
1976 "Ik ga naar Amerika"
1979 "Het rozewonder"
1979 "Mei, mengelwerk"
1979 "Kleine Isar, de vierde koning"
1980 "Rijmpjes en versjes uit de vrolijke doos"
1980 "Tussen Schriftgeleerden en piramiden"
1981 "Drie gedichten over Amsterdam"
1981 "Deus sive Natura", armastusluule kogu
1982 "Rechter Ooka-mysteries", kriminaaljutustuste uusväljaanne
1983 "Homeros' Odyssee en Dooltocht van een Griekse held, reisverslag"
1984 "Zeventig aforismen"
1984 "De wereld is een wonder, reisverhalen uit twaalf landen"
1985 "De val van Icarus", jutustused
1986 "De mysterieuze rechter Ooka. Japanse speurdersverhalen"
1986 "Egyptische brieven"
1987 "De sneeuw van weleer, autobiografie"
1987 "Het hemd van een gelukkig mens. Sprookjes uit een verre wereld", noorsooraamat
1988 "Limburg, dierbaar oord"
1988 "Morgen bloien de abrikozen"
1989 "De dichter van de sarcophaag en andere opstellen"
1990 "Verzamelde gedichten 1939–1988", kogutud luuletused
1990 "De sprookjesverkoper. Sprookjes van heinde en verre"
1991 "Griekse kusten, reisverhalen", reisijutustuste uusväljaanne
1992 "De eeuwige stad. Rome in verhalen en herinneringen"
1992 "De zee, gedichten"
1992 "De parels"
1997 "Een voetreis naar Rome"

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

1953 Tollensi auhind koguloomingu eest
1960 ANWB auhind reisikirja "De wereld is een wonder" eest
1962 linnapea van Grunsveni auhind koguloomingu eest
1989 Cestoda auhind

Hinnangud[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli üks väljapaistvamaid ajakirja Criterium ümber kogunenud luuletajate seast.^[2]

Tsitaadid[muuda | muuda lähteteksti]

"Twee en dertig, lang, wat smal./ Eerste grijze haren al./ Meestal vredig van gemoed;/ soms een hart dat plotsling bloedt./ Ogen, eensklaps dan, bevreesd./ (Er is zoveel meer geweest.)" ("Kolmkümmend kaks, pikk, pisut kitsas. Esimesed hallid juuksed juba. Enamasti rahumeelne; mõnikord süda, mis järsku veritseb. Silmad, äkki siis, hirmul. (On niipalju rohkem olnud.)) Bertus Aafjes. De lyrische schoolmeester, 1949, "Autoportree", lk 25.
"Iga poksija, olgu ta pealegi valge ja tulgu Rozendwarsstraatilt, kui tema nina küllalt kaua töödeldakse, saab ikkagi neegriprofiili." Bertus Aafjes. Morgen bloeien de abrikozen, 1954, De verboden extase, lk 7.
""Siis ma panen oma mõtetest terve plaani kokku. Sest ainult mina..." "Just nii," ütles Hassan vahele. "Sa ei saa ühe käega plaksutada, nagu mu ema armastab öelda."" Bertus Aafjes. Morgen bloeien de abrikozen, 1954, Men kan niet klappen met één hand, lk 67.'
"Hoia end suurena ja igaüks austab sind. Aga kummarda üks kord sügavalt ja kanad katavad sind liivaga." Bertus Aafjes. Morgen bloeien de abrikozen, 1954, De ogen van de cholera, lk 79.'
"Vana maalri nägu oli loetavate hieroglüüfidega kaetud pärgament – kogu tema elu võitluse ja uhkusega, inimesearmastuse ja töörõõmuga oli seal kirjas." Bertus Aafjes. Ik ga naar Amerika, 1976, lk 10.
"Schiedam on väga vana geneveri allikas, linn on nagu tohutu joogirikas emis ja tema nisad on sadamakõrtsikesed." Bertus Aafjes. Ik ga naar Amerika, 1976, lk 11.
"Kuskil ei looju päike nii kaunilt nagu merel. Äsja veel tulekera, on ta järsku muutunud punakuldseks mošeeks, mis seisab lühikese hetke kindlalt horisondil, et, ma ei tea, kuidas, kutsuda sisse astuma, et ta oleks tunnistajaks paljudele imedele vanalt Atlantiselt." Bertus Aafjes. Ik ga naar Amerika, 1976, lk 36–37.
"Minu pikaajaline kohtumine paljude võõraste maadega on mind õpetanud, et esimene kohtumine on enamasti ka otsustav kohtumine ning et aastatepikkusel kogemusel põhinev hinnang täiesti vastuolus esimese hinnanguga." Bertus Aafjes. Ik ga naar Amerika, 1976, lk 40.
"Laev on nagu naine, seda õpitakse tundma alles ajapikku, tormides ja hädades." Bertus Aafjes. Ik ga naar Amerika, 1976, lk 48.
"Nagu sa tead, olid esimeste kolonistide seas mõned hollandlased – nad asutasid New Yorgi, mis siis on ka ikka veel USA suurim linn – ja minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt pärinevad jänkid [Yankees] kahest hollandlasest esiisast, kellest ühe nimi oli Jan, teise nimi Kees." Bertus Aafjes. Ik ga naar Amerika, 1976, lk 91.
"Kui lilled oskaksid rääkida, siis nad vaikiksid." Bertus Aafjes. Zeventig Aforismen, 1984.
"Demokraatia on kõrgeim kapital, mis on makstud välja väikseimates müntides." Bertus Aafjes. Zeventig Aforismen, 1984, nr 49.
"Psühhiaater on patsient, kes psühhiaatri puudumisel vajab patsienti kui psühhiaatrit, et iseenda probleemi lahendada." Bertus Aafjes. De val van Icarus: verhalen‎, 1985, lk 20.