Berend von Wetter-Rosenthal

Allikas: Vikipeedia

Berend Hermann Otto von Wetter-Rosenthal (venepäraselt Boris von Wetter-Rosenthal; 8. november 1874 Tallinn10. märts 1940 Wartheland) oli Eesti advokaat ning ettevõtja.

Ta õppis aastatel 18891894 Tallinnas Nikolai Gümnaasiumis. Õigusteadust õppis ta aastatel 18941899 Peterburi Ülikoolis ja aastatel 18981899 Berliini Ülikoolis.

Berend Hermann Otto von Wetter-Rosenthal oli Läänemaa Lihula ja Sipa, Oidermaa Karinõmme mõisa mõisnik.

Berend von Wetter-Rosenthal asus 1912. aastal Eestimaa Rüütelkonna teenistusse ja oli aastatel 1914–1918 Eestimaa Rüütelkonna kantselei I sekretär ja ka Eestimaa Maapäeva kreisisaadik. 1918. aastal küüditati ta eesti bolševike poolt koos juhtivate baltisaksa poliitikute ning teiste baltisakslastega Nõukogude Venemaale ning vabanes alles pärast Saksa-Vene Brest-Litovski rahulepingu sõlmimist 1919. aasta jaanuaris.

1919. aastal toimunud mõisate natsionaliseerimist Eesti valitsuse poolt jäeti B. von Wetter-Rosenthalile Oidermaa mõisasüdamik[1] ning pärast Vabadussõja lõppu pidas B. von Wetter-Rosenthal talle kuuluvat Pärnumaa Mihkli kihelkonna Oidermaa mõisu[2] ning tegutses ka aastatel 1925–1935 Tallinnas advokaadina.

B. von Wetter-Rosenthal oli Saksa Kultuuromavalitsuse asepresident ja asendusliikmena (Georg Rudolf Stackelbergi asemel) ka saksa elanikkonna saadik I Riigikogus 1923. aastal (10. jaanuarist 30. maini)[3][4].

1935. aastal määrati ta AS Rotermanni Tehased direktoriks, oli ka Eesti suurimate kaubandusettevõtete hulka kuuluva AS Estaklandi aktsionär ja revisjonikomisjoni liige aastatel 1935–1939

1939. aastal asus Berend von Wetter-Rosenthal ümberasujana Saksamaale, Krughofi (praegu Kijaszkowo, Czernikowo valda, Toruńi maakonda, Kujawy-Pomorze vojevoodkonda Poolas), kuid suri juba järgmisel 1940. aastal[5]. Ta on maetud Berliini[6].

Herman de Wetter oli tema poolvend.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Oidremaa mõisa lugu, Koonga vallaleht, 2006 nr.6 lk 3
  2. Oidremaa mõisa koduleht[alaline kõdulink]
  3. "I RIIGIKOGU koosseis". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. september 2013. Vaadatud 7. oktoobril 2011.
  4. Henning von Wistinghausen, Krahv Hermann Keyserlingi konflikt eestimaalastest rahvuskaaslastega 1917/18[alaline kõdulink], Tuna 2004 nr, 4
  5. "I RIIGIKOGU (20. detsember 1920 – 30. mai 1923) koosseis". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. september 2013. Vaadatud 7. oktoobril 2011.
  6. Deutschbaltisches Biographisches Lexikon 1710–1960. 1970. Böhlau Verlag Köln Wien