Beotuki keel

Beotuki keele levila enne kontakti eurooplastega

Beotuki keel on Ameerika põline väljasurnud keel, mida räägiti Kanadas Newfoundlandi saarel. Selle keelkondlik kuuluvus on ebaselge. Mõned lingvistid arvavad, et beotuki keel oli algonkini-ritva keelkonna keel. Pakutakse, et see võiks olla suguluses innu keelega. Teised aga loevad beotuki keelt isolaatkeeleks, mis ei ole suguluses ühegi teise keelega. Keelest on säilinud väga vähe kirjapanekuid. Keele alternatiivsed nimetused on Beothuc, Bethuck, Bethuk, Newfoundland ja Red Indians.

Arvsõnad

 1 – Yaseek
 2 - Adjieich
 3 - Shendeek (või Sheudeek)
 4 - Dabsek
 5 – Nine jeck 
 6 – Bashedtheek
 7 - Oodzook
 8 – Aa-Dazook
 9 - Yeothoduck
10 – Shansee        
       

Andmed numbrite kohta pärinevad Cormacki beotuki keele sõnastikust, uurimistöö viis ta läbi koos väidetavalt viimase elava beotuki indiaanlase, Shanawdithitiga.

Keele struktuur

Beotuki keele fonoloogia ning morfoloogia on väga halvasti ning väheselt dokumenteeritud, seega objektiivseid hinnanguid sellele anda on suhteliselt võimatu. Memoriali ülikooli lingvist John Hewson on ühendanud kolm olemasolevat sõnastikku üheks suureks, see koosneb 325 glossist, 21 numeraalist ning kuude nimetustest.

Täishäälikud

I E Ä A O U Ї Â Ū

Diftongid

Beotuki keeles	Tõlge	Esinev diftong
by-yes	kask	ai
madyrut	luksumine	ei
moisamadrock	hunt	oi, in
ge-oun	lõug	au
emoethook	-	oe või ö

Kaashäälikute tabel

Sulghäälikud						Kestushäälikud
	Helitud	Helilised	Aspiraadid (h)	Frikatiivid	Nasaal	Värihäälikud (r)
Velaarsed	k	g	z	h	ng	-
Palataalsed konsonandid	tch	dsh	-	y	-	cl
Lingvaalsed	-	-	-	sh	-	r, l
Huulhäälikud	p	b	-	w, (v?)	m	-
Hammashäälikud	t	d	th	s, z	n	-

Morfoloogia

Substantiivide kõige sagedasemad lõpus on -k ja -t. Vaid mõned sõnad, näiteks drona (eesti keeles juuksed), lõppevad täishäälikuga. Näiteid mitmusest beotuki keeles: deyn-yad (eesti keeles lind) ja deyn-yadrook (eesti keeles linnud), drona (eesti keeles juuksed) ja drone-ooch (eesti keeles juuksed). Omadussõnades esinevad kujundavad sufiksid.

Üldiselt jääb beotuki keel mõistatuseks – ajast, mil viimane beotuki indiaanlane Shanawdithit suri aastal 1829, on alles vaid mõned sõnade nimekirjad. Võib öelda, et beotuki keel eksisteeris ainult nende inimeste jaoks, kes seda ise rääkisid.

Keelenäide

Näiteid tekstidest või lausetest beotuki keeles ei ole. On ainult 4 sõnastikku 18. ja 19. sajandist, mis annavad kokku 400 sõna või väljendit.

Baetha – Mine koju Becket? - Kuhu sa lähed? Dauoosett – Ma olen näljane Poochauwhat – voodisse (magama) minema Thine- Ma tänan sind Delood! - Tule meiega!

Kirjaviis

Ei ole teada millist kirjaviisi beotuki keeles kasutati või kas üldse kasutati. Beotuki keel suri välja, enne kui lingvistid seda uurima said hakata.

Huvitavat

Aastal 1910 leidis antropoloog Franck Speck täiesti juhuslikult arvatava viimase beotuki indiaanlase. Vana naine, kelle nimeks oli Santu, väitis, et tema isa oli üks viimastest Punastest indiaanlastest (beotukke kutsuti vahel ka nii, kuna nad värvisid enda kehad punaseks) Newfoundlandil.

Santu rääkis, et ta sündis Newfoundlandill Punase Indiaani järve lähedal, umbes aastal 1839. Tema isa, Kop, oli osa hõimu liige. 10-aastaselt Santu ja tema isa lahkusid saarelt ning kolisid Nova Scotiasse. Tema ema oli Micmaci päritolu ning suri, kui Santu oli veel väga noor. Santu rääkis Speckile oma mälestustest, traditsioonidest ning oma isa beotuki keelest nii palju kui mäletas. Lindistati isegi "Santu laul", mille olevat naisele õpetanud tema isa Kop.

Kui Speck avaldas oma huvitava leiu, siis kaheldi selle õigsuses. Üks kahtlejatest oli James P. Hawley, kes viis Newfoundlandi saarel läbi geoloogilisi uuringuid. Hawley ise oli koostanud sõnastikud beotuki keelest, mille tarbeks ta on kogus informatsiooni Shanandittilt, kes oli selle ajani teatud, kui kõige viimane beotuki indiaanlane.