Belau keel

Allikas: Vikipeedia
belau keel
Kõneldakse Belau, Guam
Kokku kõnelejaid 18 950 [1]
Keelesugulus austroneesia keeled

Malai-Polüneesia keeled

Ametlik staatus
Ametlik keel Belau vabariik
Keelekoodid
ISO 639-1 pau

Belau keel (ka palau keel)[2] kuulub Austroneesia keelkonda ning Malai-Polüneesia keelerühma. Keel ei kuulu Mikroneesia ega ka Polüneesia alarühma nagu enamik naaberkeeli, vaid moodustab sarnaselt chomorro keelele võimalikult eraldiseisva keeleharu. Belau keele pärinemine pole kindlalt teada. Eesti Keele Instituudi andmetel kuulub keel muude Austroneesia keelte hulka.[2]

Keelt räägitakse Belau vabariigis teise riigikeelena inglise keele kõrval. Siiski pole belau keel seadusejärgne keel kolmes Belau vabariigi osariigis: Sonsorolis, Tobi saarel Hatohobei osariigis ning Angauri osariigis. Kogu riigi rahvastikust, mis on 2013. aasta juuli seisuga 21 108, [3] kõneleb belau keelt umbes 14 800 inimest (2000. a). Belau keele kõnelejaid on ka Guamis. Kokku on oskajaid u 18 950. Keel on jõuline. Belau keelt kasutatakse tänapäeva meedias, välja on antud ka sõnastikke ja grammatikaalaseid väljaandeid. Keelel on väheste erinevustega murdeid. [1]

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvsõnad ühest kümneni
Tang üks
Cherung kaks
Chedei kolm
Cheuang neli
Cheiim viis
Chelolm kuus
Cheuid seitse
Cheiai kaheksa
Chetiu üheksa
Machod kümme

Mõned kategooriad nõuvad erinevaid loendamise viise, nt inimesi loetletakse järgnevalt: chimong, teblong, kldei, kleuang, kleim.

Tähestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

1970. aastatel töötati ladina tähestiku põhjal välja belau keele tähestik, millesse kuulub kaksteist kohalikku konsonanti, kuus konsonanti laensõnade jaoks ning kümme vokaali.

Kohalikud konsonandid
täht IPA
b [b], [p], [pʰ]
ch [ʔ]
d [d], [t], [ð], [θ]
k [k], [ɡ], [kʰ]
l [l]
ll [l:]
m [m]
ng [ŋ], [n]
r [ɾ]
rr [r]
s [s]
t [t], [tʰ]


Laenatud konsonandid
täht IPA
f [f]
h [h]
n [n]
p [p]
ts [ts]
z [z]
vokaalid
täht IPA
a [a]
e [ɛ], [ə]
ȩ [ə]
ee [ɛː]
i [i]
ii [iː], [ji], [ij]
o [o]
oo [oː]
u [u]
uu [uː], [wu], [uw]


Mõned lihtsamad soovitused hääldamiseks

• B hääldatakse nõrgalt kui ta on sõna alguses, kahe vokaali vahel, või enne l-i. Teistel juhtudel muutub b tugevaks p.

• D hääldus muutub th-ks kahe vokaali vahel ning sõna lõpus.

• K kahe vokaali vahel g.

• Ch-d ei hääldata kunagi ch-na. Tegemist on kõrisulghääkuga, mis omab samasugust tähtsust nagu teised konsonandid ning selle ilmnemine või ärajätmine muudab sõna tähendust.

• Mitmekordsed vokaalid hääldatakse pikalt. [4]


Foneetilised tabelid (International Phonetic Alphabet (IPA))

Foneetilised vokaalid
eesvokaalid keskvokaalid tagavokaalid
Kõrged vokaalid i u
Keskkõrged vokaalid ε ә o
Madalad vokaalid a
Foneetilised konsonandid
huulhäälik hambasombud pehme suulae häälik kõrisulghäälik
Helitu sulghäälik t k Ɂ
Heliline sulghäälik b d
Helitu hõõrdhäälik s
Ninahäälik m ŋ
Sulahäälik L,r

Kuigi belau keele foneemide loend on suhteliselt väike on siiski võrdlemisi paljudel foneemidel vähemalt kaks allofooni, mis ilmnevad foneetiliste protsesside käigus.

Konsonandid:

Labiaalne (huulhäälik) Interden-taalne (hammaste- vaheline) Alveolaarne (Hamba-sombu-häälik) Post-alveolaarne (hamba-valli tagaosa häälik) Velaarne (PehmeSuulaeHäälik) Glotaalne (Kõri-sulg-häälik)
Helitud sulghäälikud p, pʰ t, tʰ k, kʰ ʔ
Helilised sulghäälikud b d ɡ
Helitud hõõrdhäälikud θ s
Helilised hõõrdhäälikud ð
Nasaalid m n ŋ
Sulahäälikud l, ɾ, r
Poolvokaalid w j

Keele struktuurist[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimisõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nimisõnadel puuduvad soolised kategooriad. Isikuliste asesõnade puhul ei eristata sugu (sarnaselt eesti keelega, kuid erinevalt nt inglise keelest). Pole määravat ega umbmäärast artiklit, samuti morfoloogiliselt sõna lõppu lisanduvaid käändeid (nt eesti keeles on neliteist käänet, mille tunnused liituvad sõna lõppu).

Sõnade mitmust tähistatakse eesliitega. Aga morfoloogiliselt nimisõna külge liidetud mitmus esineb vaid inimesi märkivatel nimisõnadel (nt mees, naine, laps). Inimesi märkivate nimisõnade puhul on mitmuse äramärkimine kohustuslik. (Eesti keeles märgitakse mitmus nii inimesi märkivate nimisõnade kui ka kõigi elus ja eluta nimisõnade puhul sõna lõppu.)

Kolmandat isikut näitavad asesõnad saavad lõppu -ng: 'tema siin' - ng-ika, 'tema seal' - ng-ika.

Arvsõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Järgarvud alates kahest on tuletatud põhiarve tähistatavatest sõnadest. Arvul üks on järgarvuna eritüveline vorm. (Eesti keeles on esimene ja teine mõlemad eritüvelised, alates järgarvsõnast kolmas algab sõnade tuletamine põhiarvudest.)[5]

Verbid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aega määravad liited liituvad tegusõnaga prefiksi või infiksina.

milәnga (inlgise keeles ate, eesti keeles sõi)
mәnga (inglise keeles eat, eesti keeles sööma)[6]

Puudub morfoloogiliselt eristuv käskiv kõneviis, nt Istu!=sina istud. (Eesti keeles ’Istu!’ ei sõrdu fraasiga ’sina istud’.)

Keeld: käskiv kõneviis + negatiiv [5]

Sõnade järjekord[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aluse, verbi ja sihitise vahekord lauses: SVO(alus, verb, sihitis)

Tegusõna ja sihitise järjekord lauses: VO (verb, sihitis)

Omadussõna ja nimisõna järjekord: omadussõna-nimisõna

Eitus ja tegusõna lauses: negV (eitus, verb)

Arvsõna ja nimisõna järjekord: numeral-noun (number, nimisõna)[5]

Keelenäited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Meral ma sulang! - Tänan väga!
  • Ak morolung! - Ma lahkun! Head aega!
  • Ke ua ngerang? - Kuidas läheb?
  • Sulang! - Aitäh!
  • Ngtehca ngklem? - Mis su nimi on?
  • Choi, O’oi - jah
  • Ng diak - ei
  • Ungil kebesengei! - Tere õhtust!
  • Ke mo er ker? - Kuhu sa lähed?[7]
  • Ungil el reng - õnnelikkus
  • Mekngit el reng - kurbus
  • Klou el reng - kannatlikkus
  • Beltik el reng - armastus, kiindumus
  • Bechechelingaol el reng - isekus
  • Klungiaolelreng - headus, hea tunne[8]

Laensõnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Belau keeles on palju laensõnu inglise, jaapani, saksa ja hispaania keelest, kuna Belau on olnud järgemööda nende riikide koloonia. Kuni 1899. aastani kuulus Belau Hispaaniale, seejärel kuni 1914. aastani Saksamaale, 1945. aastani Jaapanile ning pärast seda USA-le. 1940. aastatel oli riigis ühe põlise belaulase kohta kolm kolonisti.[9]

Mõned laensõnad
Laensõnad saksa keelest Laensõnad inglise keelest Laensõnad jaapani keelest Laensõnad hispaania keelest
Babier - paber (Papier) Bangkeik - pannkook (pancake) Sensei - õpetaja (先生) Sukal - suhkur (azucar)
Seraub - kruvi (schrauben) Bas - buss (bus) Bung - minut (分) Sar - salt (sal, salar)
Suester - õde, nunn (Schwester) Uaks - vaha (wax) Chiro - värv (色) Soldau - sõdur (soldado)
Benster - aken (Fenster) Klok - kell (clock) Hong - raamat (本) Mais - mais (maiz)

Nimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Belaus pole kindlat standardit nimede häälduseks ning seega kasutatakse eri saartel ja maakondades samadest nimedest eri hääldusvariante. Ühetimõistmise huvides on paljude nimede hääldused ameerikastatud.[10]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]