Beetli-areekapalm

Allikas: Vikipeedia
Beetli-areekapalm
Beetli-areekapalm beetlipähklikobaraga
Beetli-areekapalm beetlipähklikobaraga
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Monocotyledoneae
Selts: Palmilaadsed Arecales
Sugukond: Palmilised Arecaceae
Perekond: Areekapalm Areca
Liik: Beetli-areekapalm
Ladinakeelne nimetus
Areca catechu
L.

Beetlipalm ehk beetli-areekapalm (Areca catechu) on palmiliste sugukonna areekapalmi perekonna liik. Beetlipalmi vili on beetlipähkel.

Beetli-areekapalm on kuni 30 m kõrguseks ja 20–30 cm jämeduseks kasvav oksteta palm, mille läikivad liitlehed on umbes 150 cm pikad. Õied asetsevad lehekaenaldes. Vilja kollase koore all on kiuline kiht, mille sees on üks 2,5–3 cm suurune väga kõva koorega seeme. Iga palm annab umbes 250 pähklit aastas.

Beetlipalmi kodumaaks peetakse Ida-Indiat või Polüneesiat. Teda kasvatatakse Ida-Aafrikas, Lõuna-Hiinas, Sri Lankal, troopilises Indias ja Filipiinidel, eeskätt seemnete pärast. Väljarändajate abiga on ta levinud ka Austraaliasse ja Uus-Meremaale.[1]

Beetlipalmi nime järgi kohalikes keeltes on nimetatud Penangi saar Malaisia poolsaare läänekaldal, Fua Mulaku Maldiivides ja Guwahati Indias Assamis.

Beetlipalmi kasutatakse toataimena suurte hoonete, näiteks kaupluste ja hotellide sisekujunduses. Selline palm ei vilju ega kasva täissuuruseni, kasvab aeglaselt, vajab vähe vett ning palju soojust ja valgust. Noored palmid seevastu taluvad otsest päikesekiirgust halvasti.

Beetlipalmi kahjustavad võrgendilestad ja viinamarja-kilptäid.

Beetlipalmi saadused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Beetlipähkel

Aasias kasvatatakse beetlipalmi peamiselt seemnete pärast. Seemned sisaldavad metanooli ja alkaloide, näiteks arekaiini ja arekoliini, mis on närimisel mürgised ning tekitavad kerget sõltuvust ja suuvähki. Seemnete närimine suurendab süljeeritust ja mõjub virgutavalt. Seemneid segatakse närimiseks kunstlike lisandite, näiteks kriidipulbriga. Tänapäeval lisatakse kibeda maitse vähendamiseks ka piparmünti, lagritsat ja närimistubakat.

Seemned sisaldavad palju punast pigmenti, mistõttu beetlinärija sülg, keel, hambad ja suuõõs värvuvad tellispunaseks. Sel põhjusel kasutatakse seemneid ka puuvillase riide värvimiseks. Taiwanis närivad naised beetlit sellepärast, et peavad saadavat punast suud ilusaks. Seal tarvitatakse seda tänapäevani, eriti laialdaselt maapiirkondades.

Beetli-areekapalm on ravimtaim ja tema seemnete meditsiinilise nimetusena kasutatakse ka nime areekapähkel ja areekaseeme.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. S. Piippo, U. Salo, Meelte ja tunnete taimed, Tallinn: Kirjastus Varrak, 2007

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]