Beauforti skaala

Allikas: Vikipeedia
12-palline tuul Beauforti skaala järgi merel

Beauforti skaala ehk tuulekiiruse skaala on Briti hüdrograafi Francis Beauforti koostatud empiiriline skaala tuule tugevuse hindamiseks.

Ametlikult võeti Beauforti tuulekiiruse skaala kasutusele Briti mereväes 1838. aastal. 1946. aastal lisati viis orkaanikategooriat[1]. Seda skaalat kasutatakse praegu paljudes riikides alates 1963. aastast.[2]

Mõõtühikuteks on Beauforti pallid ehk sageli lühidalt bofoorid.[3]

Tuule tugevuse hindamiseks kasutatakse tuule mõju esemetele (puud, ehitised või tuule poolt tekitatud purustused) või tuule tekitatud lainetust. Skaala sisaldab 13 astet (0–12 palli).[3]

Nüüdisaegne skaala[muuda | redigeeri lähteteksti]

Beauforti pallid Kirjeldus Tuule kiirus Laine kõrgus[4] Olukord merel Olukord maismaal Mere seisundi pilt
0 tuulevaikus < 1 km/h 0 m Veepind on peegelsile. Rahulik. Suits tõuseb vertikaalselt üles, lipp ripub. Beaufort scale 0.jpg
< 1 mph
< 1 kn 0 ft
< 0,3 m/s
1 vaikne tuul 1,1–5,5 km/h 0–0,2 m Veepind väreleb ilma valgete harjadeta. Suits kaldub püstjoonest veidi kõrvale ja märgib tuule suunda; tuulelipp ei liigu. Beaufort scale 1.jpg
1–3 mph
1–2 kn 0–1 ft
0,3–1,5 m/s
2 kerge tuul 5,6–11 km/h 0,2–0,5 m Mõningane madal lainetus, veepinnal tekivad väikesed veelained, mille harjad on siledad. Lipp lehvib kergelt, näol on tuult tunda, puude ja põõsaste lehed sahisevad ja värisevad, tuulelipp hakkab liikuma. Beaufort scale 2.jpg
4–7 mph
3–6 kn 1–2 ft
1,6–3,4 m/s
3 nõrk tuul 12–19 km/h 0,5–1 m Tuntav lainetus, veepinnal tekivad klaasjad vahuharjad. Kerge lipp lehvib tuules, suits on peaaegu horisontaalne, puulehed ja väikesed oksad võnguvad. Beaufort scale 3.jpg
8–12 mph
7–10 kn 2–3,5 ft
3,4–5,4 m/s
4 mõõdukas tuul 20–28 km/h 1–2 m Veepinnal tekivad märgatavad vahused lained, laineharjad hakkavad murduma, ilmuvad mõned "jänesed". Lipp tõmbub tuules sirgu. Puuladvad painduvad, keskmised oksad liiguvad. Tolm ja vabad paberilehed hakkavad lendlema. Beaufort scale 4.jpg
13–17 mph
11–15 kn 3,5–6 ft
5,5–7,9 m/s
5 kaunis tugev tuul[3] ehk värske tuul[2] ehk üsna tugev tuul[5] 29–38 km/h 2–3 m Meri kohiseb, tekivad keskmised lained, lainete periood muutub pikemaks, kõikjal tekivad valged vahuharjad. Tekivad pritsmed. Suured lipud lipendavad. Peened puud õõtsuvad, nõrgad tüved ja keskmise suurusega oksad liiguvad. Käe peal on tuult tunda. Beaufort scale 5.jpg
18–24 mph
16–20 kn 6–9 ft
8,0–10,7 m/s
6 tugev tuul 39–49 km/h 3–4 m Tekivad suured lained, kõik laineharjad on vahused, veepinnal on rohkesti vahtu. Laineharjadelt pritsib vett. Peened traadid undavad tuules, jämedad puuoksad õõtsuvad. Vihmavarju kasutada on raske. Tühjad plastmassist vedelikunõud kukuvad ümber. Beaufort scale 6.jpg
25–30 mph
21–26 kn 9–13 ft
10,8–13,8 m/s
7 vali tuul[3] ehk kõva tuul[2] 50–61 km/h 4–5,5 m Veepind on vahuvöödiline, tekivad pika perioodiga lained, mille laineharjad murduvad ja moodustavad pikki valle, tuul moodustab lainevahust triipe. Tuul vilistab kogu taglases, vastu tuult on raske käia. Puutüved õõtsuvad, oksad kalduvad. Beaufort scale 7.jpg
31–38 mph
27–33 kn 13–19 ft
13,9–17,1 m/s
8 tormine tuul[3] ehk väga kõva tuul[2] ehk rajutuul[5] 62–74 km/h 5,5–7,5 m Tekivad keskmiselt kõrged pikad suure perioodiga lained, tuul heidab murduvate lainete harjadelt pritsmeid, vahust on moodustunud triibud vastavalt tuule suunale. Igasugune liikumine vastu tuult on ülimalt raske, autod maanteel kalduvad kõrvale. Tuul liigutab kohalt kinnitamata esemeid ja võib põhjustada kergeid purustusi. Puuoksad murduvad. Beaufort scale 8.jpg
39–46 mph
34–40 kn 18–25 ft
17,2–20,7 m/s
9 torm 75–88 km/h 7–10 m Meri mühiseb, veepinnal tekivad kõrged lained, mille harjad on mõnikord keerdus. Vastavalt tuule suunale on tekkinud tihked vahutriibud, nähtavus hakkab veepritsmete hulga tõttu vähenema. Tugeva tuule tõttu purunevad mõned ajutised ehitised ja peenikesed puud. Puud murduvad, nendelt murduvad ära mõned oksad. Beaufort scale 9.jpg
47–54 mph
41–47 kn 23–32 ft
20,8–24,4 m/s
10 tugev torm 89–102 km/h 9–12,5 m Merel on tugev lainetus, tekivad väga kõrged lained pika rippuva või rulja laineharjaga, merepind muutub vahust valgeks, tekivad kukkuvad lööklained, nähtavus väheneb veepritsmete suure hulga tõttu. Puud on murtud või juurtega välja kistud, noored puud on lookas. Kehvasti pandud asfaldi tükid ja katusekivid lendavad. Beaufort scale 10.jpg
55–63 mph
48–55 kn 29–41 ft
24,5–28,4 m/s
11 maru[3] ehk karm torm[2] 103–117 km/h 11,5–16 m Merel on torm ja selle tõttu tekivad erakordselt kõrged lained, meri on täielikult kaetud suurte tuule suunast sõltuvate vahulaikudega, vahu ja pritsmete tõttu väheneb nähtavus nullini. Tekivad laialdased tormikahjustused. Taimkate on parandamatult kahjustatud. Võimalikud on laevatekiehitiste ja tekilaadungi purustused. Katused purunevad, teekate võib täiesti puruneda. Beaufort scale 11.jpg
64–72 mph
56–63 kn 37–52 ft
28,5–32,6 m/s
12 orkaan ≥ 118 km/h ≥ 14 m Merel on tekkinud hiiglaslikud lained. Õhk on täis veetolmu ja pritsmeid, meri on üleni valge ja nähtavus on nulli juures. Taimkate on parandamatult kahjustatud, metsad laastatud katastroofiliselt. Laialdased purustused ehitistel, mõned aknad lähevad katki, rändmajad ning halvasti rajatud varikatused ja küünid purunevad. Üleujutused jm. loodusõnnetused. Beaufort scale 12.jpg
≥ 73 mph
≥ 64 kn ≥ 46 ft
≥ 32,7 m/s

Allikad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. A.Kallis. Tuuleskaala suur juubel, Maaleht, 29.06.2006
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 Emajõe Nupuklubi koduleht
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Tuule tugevus pallides, ilm.ee, 28.01.2007
  4. Laine kõrgust mõjutavad mitmed tegurid: mere sügavus, merepõhja profiil ning kui kaua tuul on sellelt suunalt puhunud. Et rannikualad kaitsevad tuule eest, siis võib siinseid ligikaudseid lainekõrgusi kohata avamerel.
  5. 5,0 5,1 Tuulekiiruse skaala, Miksike.ee