Bauddhanāth

Allikas: Vikipeedia

Boudhanath (ka Bodhnath või Baudhanath või Khāsa Caitya) on üks pühamatest budistlikest paikadest Nepalis Katmandu oru piirkonnas. Newarid tunnevad seda Bauddha ja kaasaegsed nepali keele rääkijad Bodh-nāthi nime all. See asub ca 11 km Katmandust, Nepali pealinnast, linna kirdepiiril (?). Selle aluseks on massiivne mandala ja see on suurim sfääriline stuupa Nepalis.

Boudhanathi stuupa domineerib reljeefil. Iidne stuupa on üks suurimaid maailmas. Tiibeti põgenike tohutu sissevool Hiinast on põhjustanud üle 50 gompa (kloostri) ehitamise ümber Boudhanathi. Boudhanath on üks paikadest Nepalis, mis on UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Koos Swayambhunathiga linna keskusest läänes on see üks populaarsemaid vaatamisväärsusi Katmandu linnas.

Stuupa asub vanal kaubateel Tiibetist, mis siseneb Katmandu orgu Sankhu küla kaudu kirdenurgas, möödub Boudnathi stuupast ja jõuab väiksema iidse Cā-bahī (tihti nimetatud „väike Boudnath“) stuupani. Seejärel pöörab tee otse lõunasse, suundudes üle Bagmati jõe Patani, möödudes seega Katmandu linnast (mis rajati hiljem). Tiibeti kaupmehed on siin puhanud ja palvetanud sajandeid. Kui põgenikud tulid 1950ndatel Tiibetist Nepali, otsustasid mitmed elada just Bouddhanathi ümber. Stuupa sisaldab Kasyapa jäänuseid, keda austatakse nii budismis kui hinduismis.

Legend stuupa ehitamisest

Küla, mis ümbritseb suurt Kāşyapa torni, tuntakse üldiselt Boḍḍha nime all ning tiibeti keeles Yambu Chorten Chenpo.

Yambu on nimi, mille all Katmandud Tiibetis tuntakse; ja Chorten Chenpo tähendab suurt torni. Kuid torni täispikk nimi on Ja Rung Kashol Chorten Chenpo, mida võiks tõlkida kui „Olen andnud jätkamise käsu.“ Tornil on oma huvitav ajalugu, mis seletab seda veidrat nime. Selles ajaloos jutustatakse, et Kāşyapa oli buda, kes elas kaua enne Śākyamunit. Pärast Kāşyapa surma leidis üks vana naine koos nelja pojaga selle suure targa jäänused kohalt, kus nüüd seisab suur mägi, mille ehitas naine koos poegadega. Enne ehitustöö alustamist astus ta oma kuninga ette ja sai loa torni ehituse "jätkamiseks". Ajaks, mil naise ja tema poegade suurte ohverduste tulemusena oli lõpetatud ehituse vundament, olid need, kes seda nägid, hämmastunud ehituse suurest mahust. Eriti puudutas see riigi kõrgeid ametnikke, kes ütlesid, et kui selline vaene vanamutt tohib ehitada sellise suursuguse torni, peaksid nad ise pühendama mäesuuruse templi ning seega palusid nad kuningal peatada ehitusprotsess. Pöördunud kuninga poole, vastas majesteet: "Olen andnud käsu naisele töö jätkamiseks. Kuningad ei tohi oma sõnu süüa ja ma ei saa nüüd oma käsku tühistada.“ Seega võis torni ehitus jätkuda ja sealt tuleb ka selle omapärane nimi “Ja Rung Kashol Chorten Chenpo.“ Arvata siiski võib, et torn ehitati Śākyamuni surma järel, sest ülal välja toodud kirjeldus tiibeti raamatutest erineb sanskriti allikatest, mis on usaldusväärsemad kui tiibeti omad.

Gopālarājavaṃśāvalī kohaselt asutas Bouddhanathi Nepali Licchavi kuningas Śivadeva (u 590–604), kuigi teised Nepali kroonikad paigutavad selle kuningas Mānadeva (464–505) valitsusaega. Tiibeti allikad väidavad, et seal asuval mäel korraldati 15. sajandi lõpus, 16. sajandi alguses väljakaevamised, mille käigus avastati kuningas Amshuvarmā (605–621) luud.

Kuid traditsiooniliselt seostatakse Boudhanathi stuupa ehitusega ka Tiibeti kuningat Trisong Detseni (valitses 755–797).

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]