Bastille
Allikas: Vikipeedia
Bastille oli 14.–18. sajandil kindlusehitiste kompleks (fort) Pariisis.
Fort ehitati 14. sajandil Saja-aastase sõja tarbeks, kaitsmaks linnast piki Antoniuse tänavat (Rue Saint-Antoine) välja viivat Antoniuse väravat. Alates 16. sajandist kasutati fordi peahoonet poliitiliste vangide kinnipidamiskohana.
14. juulil 1789 vallutas (ja hiljem lammutas) rahvas Bastille' (kus sel ajal peeti kinni seitset kriminaalkurjategijat ja vaimuhaiget) kui despootia sümboli. Seda sündmust loetakse enamasti Suure Prantsuse revolutsiooni alguseks. 14. juulit tähistatakse Prantsusmaal rahvuspühana.
Tänapäeval asub fordi kohal Bastille' väljak (Place de la Bastille). Fordi peahoone kontuur on tähistatud tänavasillutises eri värvi sillutiskividega.
Ühe torni, Vabaduse torni (Tour de Libertè) jäänused kaevati välja 19. sajandi lõpul ühe kortermaja ehitamise käigus ja laoti uuesti üles pool kilomeetrit edela poole Seine'i äärde ühte parki. Bastille' metroojaamas on eksponeeritud fordi ühe vallikraavi kontreskarpmüür.
[redigeeri] Kuulsaid vange
- Fouquet
- Voltaire (kaks korda)
- Markii de Sade
- Claude de Bourdeille
- René Auguste Constantin de Renneville
- Charles de Valois, Angoulême'i hertsog
- Hugues Aubriot
- Rocheforti krahv (Alexandre Dumas' "Kolmes musketäris")
- Louis François Armand du Plessis, Richelieu' hertsog
- Pierre de Cavagnal, Vaudreuil' markkrahv
- Marguerite De Launay, Staali paruness
- Giuseppe Marco Fieschi
- James Douglas, 4. Mortoni krahv
- Louis Pierre Manuel
- François Henri de Montmorency-Bouteville, Luxembourgi hertsog
- Antoine Nompar de Caumont
- François de La Rochefoucauld
- François de Bassompierre
- André Morellet
- Jacques Pierre Brissot
- Charles François Dumouriez
- Roger de Rabutin, Bussy' krahv
- John Vanbrugh
[redigeeri] Välislingid
