Bassaricyon neblina

Allikas: Vikipeedia
Olinguito
Olinguito ZooKeys 324, solo.jpg
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Kiskjalised Carnivora
Sugukond: Pesukarulased Procyonidae
Perekond: Olingo Bassaricyon
Liik: Olinguito
Ladinakeelne nimetus
Bassaricyon neblina
Helgen, 2013
Olinguito levila
Olinguito levila

Olinguito (Bassaricyon neblina) on imetaja olingo perekonnast pesukarulaste sugukonnast, kes elab Colombia ja Ecuadori mägede metsades. Uue liigi avastamisest teatati 15. augustil 2013[1][2] ja selle nimi tähendab hispaania keeles "väike olingo."

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olinguitod erinevad nendega samas perekonnas olevatest olingo-liikidest ja ka kinkažudest (kinkažud on olingodele sarnased, kuid mitte lähedased sugulased).[1][2] Nad kaaluvad keskmiselt 900 grammi ja on sellega väikseismad pesukarulased.[3][4][5] Olinguitod on frugivooridest omnvoorid[6] ehk nad toituvad pamiselt puuviljast (näiteks viigimarjadest) aga ka putukaid ja nektarit.[5][7] Arvatakse, et nad tegutsevad öösel[6] ja on mõnevõrra eraklikud. Näib, et nad liiguvad ainult puude otsas.[2][6] Neil on vaid üks piimanääre ja nad saavad tõenäoliselt ainult ühe järglase korraga.[2][5][6]

Levik ja elukekskond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Selle liigi esindajaid on leitud pilvemetsadest Lääne-Colombiast Ecuadorini.[5][8][9] Arvatakse, et liik pole otseselt ohus,[4] kuid 40 protsendil selle potentsiaalsest levilast on mets maha raiutud.[4][7]

Avastamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Uue liigi avastamisest teatasid Kristofer Helgen, Smithsonian Institution'i rahvusliku loodusajaloo muuseumi imetajate kuraator, Roland Kays, olingo ekspert Põhja-Carolina loodusteaduste muuseumist ja teised kaastöölised 15. augustil 2013.[4][6][8][10][11] Helgen avastas Chicago Field'i muuseumist näidisisendid ja tegi DNA testide abil kindlaks, et tegemist on uue liigiga.[5]

Liigi avastanud teadlased ei leidnud ühtegi kohalikku nime, mis vaid seda liiki tähistaks.[6]

Tegemist oli esimese imetajaga kiskjaliste seltsist[6] (mitte kõik kiskjalised pole karnivoorid, ka olinguito on omnivoor), kes Ameerikas viimase 35 aasta jooksul avastatud oli.[4][6] Olinguitosid nähti ja isegi eksponeeriti aastakümneid enne, kui keegi aru sai, et tegemist on eraldi liigiga. Varem aeti neid segi oma sugulaste olingodega. Üks selline isend oli Ringerl, kes elas aasta Washingtonis rahvusloomaaias ja viibis ka teistes loomaaedades.[6][12] Teadlased üritasid panna teda paarituma olingodega, saamata aru, et tegu on teise liigiga.[6] Ringerl suri 1976. aastal.[3]

Taksonoomiline hinnang[muuda | redigeeri lähteteksti]

Olinguito on väiksem, kui teised olingode perekonna liikmed.[4] Ta on ka palju karvasem, teistsuguse hambavalemi, lühema saba ja väiksemate kõrvadega.[12] Nad elavad Põhja-Andides 1500-2750 meetri[2] kõrgusel merepinnast, kõrgemal kui teised olingod.[7] Morfoloogia põhjal eristatakse nelja alamliiki: Bassaricyon neblina neblina, B. n. osborni, B. n. hershkovitzi ja B. n. ruber.[2]

Kahe olinguito alamliigi DNA võrdlemine teiste olingode ja suguluses olevate liikidega viidi läbi tuginedes Kimura modelleerimist kasutades leitud erinevusele mitokondriaalse DNA tsütokroom b aluspaari komponentides. Olinguitode ja olingode vaheline geneetiline erinevus näitab, et olinguitod on olingode perekonna tütarharu ja on võrreldav erinevateks liikideks või alamliikideks loetutega. Ilmselt toimus lahknemine umbes 3,5 miljonit aastat tagasi, mis vihjab, et perekonna liikide mitmekesistumine toimus Lõuna-Ameerika loodeosas varsti peale seda, kui olingode esivanemad sinna Kesk-Ameerikast saabusid.[2]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Klaus-Peter Koepfli, Matthew E. Gompper, Eduardo Eizirik, Cheuk-Chung Ho, Leif Linden, Jesus E. Maldonado, Robert K. Wayne (2007). "Phylogeny of the Procyonidae (Mammalia: Carnivora): Molecules, morphology and the Great American Interchange". Molecular Phylogenetics and Evolution 43 (3): 1076–95. doi:10.1016/j.ympev.2006.10.003. PMID 17174109
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 K. M. Helgen, M. Pinto, R. Kays, L. Helgen, M. Tsuchiya, A. Quinn, D. Wilson, J. Maldonado (15. august 2013). "Taxonomic revision of the olingos (Bassaricyon), with description of a new species, the Olinguito". ZooKeys 324: 1–83. doi:10.3897/zookeys.324.5827
  3. 3,0 3,1 Seth Bronstein. Adorable New Mammal Species Found 'In Plain Sight'. ABC News, 16. august. 2013. ashington Kasutatud 19. august 2013. (Inglise keel)
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Joseph Stromberg. For the First Time in 35 Years, A New Carnivorous Mammal Species is Discovered in the Americas. Smithsonian Magazine, 15. august. 2013. Kasutatud 19. august 2013. (Inglise keel)
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Jane O'Brien. Olinguito: 'Overlooked' mammal carnivore is major discovery. BBC News, 15. august 2013. Washington Kasutatud 19. august 2013. (Inglise keel)
  6. 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 6,8 6,9 Roland Kays. Press conference at North Carolina Museum of Natural Sciences.. Livestream, 15. august 2013. (video) Kasutatud 19. august 2013. (Inglise keel)
  7. 7,0 7,1 7,2 Elizabeth Landau. Olinguito the newest rare mammal species discovery. CNN, 15. august 2013. Washington Kasutatud 19. august 2013. (Inglise keel)
  8. 8,0 8,1 Meeri Kim. Smithsonian unearths a new species of mammal: The olinguito. The Washington Post, 15. august 2013. Kasutatud 19. august 2013. (Inglise keel)
  9. New mammal discovered in Andean cloud forest. CBC News, 15. august 2013. Kasutatud 19. august 2013. (Inglise keel)
  10. New animal discovered in Andes. WRAL, 16. august 2013. (video) Kasutatud 19. august 2013. (Inglise keel)
  11. [ A new mammal.Peekaboo]. Economist, 17. august. 2013. Kasutatud 19. august 2013. (Inglise keel)
  12. 12,0 12,1 Ian Sample. 'Teddy bear' carnivore emerges from the mists of Ecuador. The Guardian, 15. august 2013. Kasutatud 19. august 2013. (Inglise keel)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]