Baskimaa
|
See artikkel räägib traditsioonilisest baskide piirkonnast; samanimelise Hispaania autonoomse piirkonna kohta vaata artiklit Baski autonoomne piirkond |
Baskimaa (baski keeles Euskal Herria) on piirkond, mis asub kahel pool Püreneede lääneosa, mis moodustab Prantsusmaa ja Hispaania vahelise piiri, ja ulatub Biskaia laheni. See ala vastab enam-vähem baskide ajaloolisele alale ja baski keele levialale.
Baskimaa koosneb seitsmest piirkonnast, nn ajaloolisest alast, mille tõttu baskid ütlevad Zazpiak Bat 'seitse moodustavad ühe'. Neli piirkonda lõunas, Hispaania territooriumil, moodustavad Hegoalde (Lõuna-Baskimaa) ning kolm piirkonda kirdes, Prantsusmaa territooriumil, moodustavad Iparralde (Põhja-Baskimaa).
Lõuna-Baskimaa
- Araba (hispaania Álava)
- Gipuzkoa (hispaania Guipúzcoa)
- Navarra ehk Ülem-Navarra (baski Nafarroa)
- Biskaia (baski Bizkaia, hispaania Vizcaya)
Põhja-Baskimaa
- Alam-Navarra (baski Nafarroa Beherea)
- Labourd (baski Lapurdi)
- Soule (baski Zuberoa)
Mõnikord loetakse Navarra ja Alam-Navarra üheks piirkonnaks.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Baskimaa on olnud pidevalt asustatud alates hilispaleoliitikumist. Rooma riigi mõju oli suhteliselt väike, sest Baskimaa asus kõrvalises kohas, mägedes ja väljaspool suuri kaubateid. Siiski asutas näiteks Pompeius Iruñea (Pamplona) linna.
3. sajandil sai Baskimaa sisuliselt sõltumatuks. Iseseisvus pidas vastu idagootide rünnakutele. Moodustunud hertsogkond oli ajuti frankidest ja Akvitaaniast vasallsõltuvuses. Araablaste vallutuse ajal vallutas hertsogkonna Karl Martell. Sellest ajast pärineb "Rolandi laul". Rolandi väesalga hävitasidki tegelikult just baskid.
Moodustus Navarra kuningriik, mis ühendas baskide alasid mõlemal pool Püreneesid umbes 805–1200. Suurima võimsuse saavutas see Sancho III Suure ajal 985–1035. Sel ajal olid Aragón ja Kastiilia Navarra maakonnad ning Sancho saavutas ka protektoraadi Leóni üle. Pärast Sancho surma jagati riik tema poegade vahel, kes alustasid vennatapusõda. 1157. aastal suri Navarra kuningadünastia välja.
1512 hõivas Aragóni kuningas Fernando II Baskimaa lõunaosa. 1520 hõivas Prantsusmaa põhjaosa. Põhjaosa jäi Prantsusmaaga personaaluniooni kuni 1589. aastani, mil Navarra kuningas Henri IV päris Prantsusmaa trooni.
Praegused piirid[muuda | muuda lähteteksti]
Tänapäeval jaguneb Lõuna-Baskimaa Hispaania Baski autonoomse piirkonna ja Navarra autonoomse piirkonna vahel ning Põhja-Baskimaa moodustab osa Prantsusmaa Pyrénées-Atlantiques'i departemangust. Nende territooriumide pindala on kokku 20 664 km² ja elanike arv umbes 3 miljonit (2,5 miljonit Hispaanias).
Alla kolmandiku elanikkonnast räägib baski keelt. Hispaania keskvalitsus ei soovinud kaua aega anda Baskimaale omavalitsust ega baski keelele ametlikku staatust, mis tänapäevalgi on väga piiratud. See ajendas baskide terrorirühmituse Euskadi ta Askatasuna loomisele.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]