Baskerville'ide koer
| Baskerville'ide koer | |
|---|---|
 |
|
| Autor | Arthur Conan Doyle |
| Algpealkiri | The Hound of the Baskervilles |
| Päritolumaa |  Suurbritannia |
| Keel | inglise |
| Žanr(id) | Kriminaalkirjandus |
| Kirjastaja | George Newnes |
| Avaldamisaeg | 1902 |
| Eesti avaldamisaeg | 1913 |
| Eelnev raamat | Sherlock Holmesi memuaarid |
| Järgnev raamat | Sherlock Holmesi tagasitulek |
"Baskerville'ide koer" (inglise keeles "The Hound of the Baskervilles") on Arthur Conan Doyle'i jutustus, milles astuvad üles detektiiv Sherlock Holmes ja doktor Watson.
Esmakordselt ilmus jutustus ajakirja The Strand Magazine külgedel 1901. aasta augustist kuni 1902. aasta aprillini. Raamatuna avaldas "Baskerville'ide koer" esimesena 25. märtsil 1902 kirjastus George Newnes Ltd. Inglismaal.
1990. aastal avaldatud edetabeli "The Top 100 Crime Novels of All Time" (UK Crime Writers Association) tulemuste põhjal asub teos 32. kohal[1].
Jutustus põhineb Dartmooris tuntud üleloomuliku musta koera lool.[2]
Sisukord |
Sisu [muuda]
Jutustuse sündmused toimuvad 1880. aastate teisel poolel, oletuslikult 1889. aastal. Sündmustik algab ja lõpeb Londonis, Holmesi kodus Baker Street 221-b. Kesksed sündmused toimuvad Edela-Inglismaal Devoni krahvkonnas Dartmooris Grimpeni külas Baskerville Hallis ning neid ümbritseval nõmmel ja rabal. Loo sündmustikku antakse edasi läbi doktor Watsoni silmade.[3]
Romaani alguses jutustab doktor James Mortimer Baskerville'ide suguvõsa needust, mille järgi hiiglaslik ja pimeduses hiilgav põrgukoer tapab suguvõsa meesliikmeid. Mõne kuu eest oli baronet Charles Baskerville surnud salapärastel asjaoludel: ta oli hilja öösel väljas olnud ja kedagi oodanud, kuid näinud siis midagi nõnda hirmsat, et oli saanud südamerabanduse ja selle kätte surnud. Tema surnukeha ümber oli näha hiiglasliku koera jälgi.
Pärast onu Charles Baskerville'i salapärast surma naaseb söör Henry Baskerville Kanadast peremõisa. Peagi on ka tema elu ohus[4]. Ta saab kirja, milles teda hoiatatakse hoiduma nõmmest eemale. Holmes püüab kindlaks teha kirja koostajat, kuid ei suuda seda. Ta otsustab minna koos doktor Watsoniga Henryle appi Baskerville Halli.
Henry ei usu eriti legendi põrgukoerast, aga Holmes usub, et asi on tõsine. Ta liigub ümbruskonnas ringi ja kogub teavet.
Naaber Jack Stapleton kutsub söör Henry üheks õhtuks endale ja oma õele külla. Samaks õhtuks kutsub Holmes endale appi inspektor Lestrade'i Londonist. Holmes, Watson ja Lestrade jäävad Stapletonide maja lähedale varitsema ja kui Henry hilisõhtul koju läheb, näevad nad hiiglaslikku hiilgavate lõugadega peletist teda jälitamas. Holmes laseb selle maha, enne kui see Henryle suuremat viga saab teha, ja selgub, et see on hiigelkoer, kelle pea on kokku määritud pimeduses hiilgava fosforiga.
Holmes seletab teistele, et Stapleton oli hankinud suure ja tigeda koera ning koolitanud ta välja inimesi ründama. Pärast seda, kui Henry hakkas koju minema, laskis ta koera lahti ja ässitas ta Henryle kallale. Stapleton oli ise Charles Baskerville'i vennapoeg ja Henry Baskerville'i onupoeg ning ta lootis oma sugulased tappa, et seejärel oma isik paljastada ja nende mõis pärida.
Pimeduses helendav koer [muuda]
Romaanis pani Stapleton koera pimeduses helendama nii, et määris tema keha fosforiga kokku. Seda meetodit ei saa praktikas rakendada, sest fosfor on väga mürgine ja tapaks koera kiiresti. Fosfor on ka tuleohtlik ja võib ise süttida.
Ekraniseeringud [muuda]
"Baskerville'ide koera" on paarkümmend korda ekraniseeritud. Esimene film temast valmis juba 1914, viimased 21. sajandil. Pooltel juhtudel on seda lugu filmitud Suurbritannias, aga ka Saksamaal on valminud 5 filmi.
Nõukogude Liidus valmis 1981 film "Sherlock Holmesi ja doktor Watsoni seiklused: Baskerville'ide koer", milles peaosi mängisid Vassili Livanov ja Vitali Solomin. Selle filmi võtted toimusid Eestis.
Tegelased [muuda]
| Baskerville'ide koer | |
|---|---|
.jpg) |
|
| The Hound of the Baskervilles[5] | |
| Avaldamisaeg | 1902 |
| Abipaluja(d) | Sir Henry Baskerville |
| Tegevusaeg | 1889 |
| Pahategija(d) | Jack Stapleton |
- Sherlock Holmes
- doktor Watson
- Henry Baskerville – Charles Baskerville'i vennapoeg
- Charles Baskerville
- Hugo Baskerville
- James Mortimer
- Jack Stapleton
- Beryl Stapleton
- John ja Eliza Barrymore
- Hr. Frankland
- Laura Lyons
- Inspektor Lestrade
Eestikeelsed trükid [muuda]
Eesti keeles avaldati teos raamatuna 1913 pealkirjaga "Koer kurjategija". 1931 ilmus raamat Mart Luha tõlkes. Pärast Teist maailmasõda avaldati "Baskerville'ide koer" mitmes Sherlock Holmesi lugude kogumikus:
- "Koer kurjategija". 1913
- "Baskerville'ide koer". (Loodus, 1931; tõlkinud Mart Luht)
- "Baskerville'ide koer"; Jutustused Sherlock Holmesist. ("Eesti Raamat" 1973; tõlkijad A. Tann, V. Pedajas, E. Heinaste; lk. 117–260)
- "Etüüd punases; Baskerville'ide koer". ("Varrak" 1993; tõlkijad E. Heinaste, K. Kaer, V. Pedajas ja A. Tann.)
- "Sherlock Holmesi lood. I." ("Varrak" 2003; tõlkijad E. Heinaste, K. Kaer, V. Pedajas ja A. Tann; lk. 493–597)
Viited [muuda]
- ↑ Book awards: Top 100 Crime Novels of All Time. UK Crime Writers' Association. LibraryThing
- ↑ Sally Barber, Chips Barber. Dark and Dastardly Dartmoor. Obelisk Publications 1988, 1990, lk 3. (ISBN 0-946651-26-4.)
- ↑ Hound of the Baskervilles: Key Facts SparkNotes
- ↑ The Hound of the Baskervilles Schoolbytes
- ↑ The Abbreviations. The Canon by Jay Finley Christ. The Diogenes Club
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: The Hound of the Baskervilles |
 |
Vikitekstides on artikliga seotud alliktekste: The Hound of the Baskervilles |
- The Hound of the Baskervilles The Complete Sherlock Holmes. Camden House
- The Hound of the Baskervilles, raadiokuuldemäng. CBS Radio Mystery Theater. Esmaesitus 1. märts 1977
|
|||||||||||||||||
