Basaniit

Allikas: Vikipeedia
Basaniidi erim limburgiit ehk hüalo-nefeliinbasaniit.[1] Kivim on pärit Limburgi karjäärist (Saksamaa, Kaiserstuhl), mis on limburgiidi locus typicus ehk koht, kus see kivimtüüp esimest korda defineeriti. Pildil kujutatu laius on 8 cm.

Basaniit on aluseline vulkaaniline kivim.

Mineraloogiliselt koosneb basaniit peamiselt kaltsiumirikkast plagioklassist, monokliinsest pürokseenist ja feldšpatoididest.

Basaniidi süvakivimist analoogid on foiddioriit ja foidgabro.

Välimuselt on basaniit enamasti basaldile väga sarnane. Eristada aitab keemiline analüüs või kivimist valmistatud õhiku uurimine polarisatsioonimikroskoobiga.

Basaniit on suhteliselt tavaline kivim ookeanilistel saartel. Paljud ookeaniliste saarte "basaldid" on tegelikult basaniidid.

Kui kivim ei sisalda oliviini, siis nimetatakse teda basaniidi asemel tefriidiks.

Termini "basaniit" pakkus välja Alexandre Brongniart aastal 1813.

Basaniit TAS-diagrammil. Koordinaadid (41, 3; 41, 7; 45, 9,4; 49,4, 7,3; 45, 5; 45, 3).

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Le Maitre, R. W. (2005). Igneous Rocks: A Classification and Glossary of Terms: Recommendations of the International Union of Geological Sciences Subcommission on the Systematics of Igneous Rocks (2. trükk). Cambridge University Press. Lk 104. ISBN 0521619483