Barysaŭ

Allikas: Vikipeedia
Barysaŭ

[ bar'õssau ]
valgevene Барысаў * / Barysaŭ
*transkriptsioon: Barõssav
vene Борисов
(Borissov)

Coat of Arms of Barysaŭ, Belarus.png
Barysaŭ vapp
Flag of Barysaŭ, Belarus.png
Barysaŭ lipp

Pindala: 45,97 km²
Elanikke: 147 100 (2010)

Koordinaadid: 54° 14′ N, 28° 30′ E54.23333333333328.5koordinaadid: 54° 14′ N, 28° 30′ E
Barysaŭ (Valgevene)
Barysaŭ
Vaade linnale

Barysaŭ (ka Barõssav; poola keeles Borysów, leedu keeles Barisavas) on linn Valgevenes Minski oblastis, Barysaŭ rajooni keskus. Elanike arv oli 2010. aastal 147 100. Linn asub Biarezina jõe ääres, merepinnast 173 meetri kõrgusel.

Haridust pakuvad 3 keskerikooli, 3 ametikooli, polütehniline lütseum, 2 gümnaasiumit, 24 keskkooli, muusikakool, kunstikool ja koreograafiakool. Kõrgemat haridust annab majandus- ja ettevõtlusinstituudi filiaal.

Linnas on kultuurimaja, teater, kolm kino ja neli raamatukogu. Barysaŭ linnas asub Minski oblasti riikliku arhiivi filiaal. Antakse välja rajoonilehte «Борисовские новости», kodulooalast lehte «Гоман Барысаўшчыны» ja üleriigilist lehte «Адзінства». Linnas on ka kaks telekanalit.

Linna uus jalgpallistaadion.

Linna esindab jalgpalliklubi Borissovi BATE.

Barysaŭ on tööstuslinn, kus on palju erinevaid ettevõtteid. Aastal 2002 oli linnas 41 suurt tööstusettevõtet, tehasetööliste arv ulatub 30 000 inimeseni. Suuremad ettevõtted on autode elektriseadmeid tootev BATE, farmaatsiatehas, turbokompressorite tehas, tikuvabrik, makaronivabrik, lihakombinaat, piimakombinaat, kummitoodete vabrik, puidutööstus DOC.

Šuhovi püstitatud torn

Vaatamisväärsusteks on vanalinn, juudi kool XX sajandi algusest, ristimägi, katoliku kirik (1806-1823), mitmed sünagoogid, XX sajandi algul ehitatud raudteejaama hoone, kaubanduskompleks aastast 1908, Ülestõusmise katedraal aastast 1874. Huvi pakkuv on ka insener Vladimir Šuhovi püstitatud torn, üks vanemaid hüperboloidstruktuuriga torne maailmas.

Barysaŭ on Narva sõpruslinn.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Barysaŭ asutas ühtedel andmetel Polotski vürst Rahvałod-Barys Usiasłavič aastal 1102, teistel andmetel aga Jaroslav Tark aastal 1032. Vana asula paiknes Biarezina vasakul kaldal. Barysaŭ asulat mainitakse aastal 1127 kui Polotski vürstiriiki kuuluvat linna.

XIII-XIV sajandil rajati sinna kindlus, sellal liitus Barysaŭ Leeduga. XIV sajandi teisel poolel kolis linn mööda jõge allavoolu, tänapäevasesse asukohta, vanas asukohas asub tänapäeval agrolinnake Starabarysaŭ. Linna rajati uus kindlus, asulast sai suurvürst Vytautase valdus.

Aastal 1565 sai asula linnaõigused. Seoses territoriaal-administratiivse reformiga hakkas asula kuuluma Minski vojevoodkonda ja Minski maakonda. Aastal 1569 hakkas Barysaŭ kuuluma aga Viciebski vojevoodkonda ja Orša maakonda. Linn oli nii Ogińskite kui ka Radziwillide valduses. Aastal 1642 ehitati linna esimene katoliku kirik.

Uputuse ajal hõivasid linna aastal 1655 Moskva väed. Aastaks 1657 oli linna ümbruses tegutsema hakanud kohalikest partisanidest ligi 500 meheline väesalk, aga asula õnnestus vabastada alles aastak 1662.

Vene suurtükipatareide ase 1812. aastast.

Poola jagamisel hakkas Barysaŭ aastal 1793 kuuluma Venemaa Keisririigi koosseisu. Linna asus Minski kubermangus. Napoleoni 1812. aasta sõjakäigu ajal üritasid linna hõivanud Vene väed tõkestada Napoleon I ülepääsu Biarezina jõest, ent edutult.

Linna arengu jaoks oli äärmiselt oluline raudtee rajamine aastal 1871. Toona rajati Biarezina jõe paremale kaldale raudteejaam, selle juurde tekkis aga asula. Tänapäeval asub jõe paremal kaldal suurem osa Barysaŭ linnast. Aastal [[1905 avati linnas vabrik, kus hakati valmistama kristallklaasist toodangut.

Aastal 1924 sai alevist samanimelise Valgevene NSV rajooni keskus. Aastast 1938 oli oblastilise alluvusega linn. Teise maailmasõja tapeti linna ümbruse surmalaagrites üle 33 000 inimese. Aastal 1948 rajati linna sõjaväebaas, mis kuulub praegu Valgevene relvajõududele.

Pilte[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuntud elanikke[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Jazep Adamovič - Valgevene riigitegelane
  • Anatol Anikiejčyk - Valgevene skulptor
  • Andrej Aramnaŭ - Valgevene raskejõustiklane
  • Viktar Hałavanaŭ - Valgevene riigitegelane
  • Viktar Kalina - Valgevene muusik ja laulja
  • Anatoli Tšubais - Venemaa majandus- ja riigitegelane
  • Usievaład Jančeŭski - Valgevene poliitik
  • Alaksiej Abałmasaŭ - Valgevene sõudja
  • Jaŭsiej Vajnrub - Nõukogude sõjaväelane
  • Andrei Gromõko - Nõukogude diplomaat
  • Haim Laskov - Iisraeli sõjaväelane*
  • Ludmiła Kalinčyk - valgevene laskesuusataja
  • Oleg Logvin - Valgevene jalgrattur
  • Kanstancin Drapieza - Valgevene laulja
  • Aleś Kamocki - Valgevene luuletaja
  • Antanina Abramava - Valgevene klaasikunstnik
  • Alaksandr Astroŭski - Valgevene diplomaat
  • Vasil Barysienka - Valgevene kirjanduskriitik ja pedagoog
  • Jeviel Bialavin - Nõukogude sõjaväelane
  • Pavel Tolstikov - Nõukogude sõjaväelane
  • Ivan Ušakoŭ - Valgevene teatrikunstnik
  • Gustav Briling - Ukraina etnograaf ja jurist
  • Anton Trusov - Vene revolutsionäär
  • Natalja Burmistrova - Vene näitlejanna
  • Makar Vronski - Ukraina skulptor
  • Anatoli Gromõko - Vene ajaloolane
  • Ivan Kuznetsov - Vene sõjaväelane

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]