Banditism
| Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
| Selles artiklis on õigekeele- või stiilivigu. Palun aita artiklit keeleliselt parandada. |
Banditism (gooti bandwjan )
Banditism-i termin on pärit Vene SFNV kriminaalkoodeksist, kus "isikute relvastatud gruppi, mille tegevus on suunatud asutuste ja organisatsioonide vara hävitamiseks ja omastamiseks", nimetati bandeks.
NSV Liidu võimud soovides varjata toimuvat poliitilist ja relvastatud vastupanu nõukogude korra kehtestamisel hõivatud territooriumil kasutatasid Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Poola ning varasemalt ka Kesk-Aasia vastupanuliikumiste ning selles osalejate suhtes antud terminit ning kohtulikul karistamisel VNSFV Kriminaalkoodeksi § 59-3.
[redigeeri] Banditismivastane võitlus NSV Liidus ja Eesti NSV-s
NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaadi koosseisus moodustati peale Teise maailmasõja lõppu Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Banditismivastase võitluse jaoskond ja Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi 2-N osakond (venekeelne lühend 2-Н), mille ülesandeks oli nn. “poliitbanditismi ehk metsavendluse/vabadusvõitluse vastane võitlus”).
Allüksused tegelesid banditismivastase võitluse nime all nii metsavendluse vastase võitlusega, kuid ka sõjajärgses segaduses tavakuritegevusena levinud relvastatud röövimisetega tegelevate gruppide likvideerimisega. Röövimistega tegelesid isikute grupid, milles osalesid nii vene kui saksa sõjaväest pärit väejooksikud ning ka sõjast mahajäänud kriminaalne element, kes hankis elatist elanike röövimisega.