Banaba

Allikas: Vikipeedia
Banaba kaart

Banaba on saar Okeaanias Naurust 300 kilomeetrit idas.

Banaba kuulub Kiribatile, olles selle läänepoolseim ja edelapoolseim saar. Nauru on Banabale lähemal kui Kiribati ülejäänud saared.[1]

Saare pindala on 5 km². Saare kõrgeim punkt on ühtlasi Kiribati kõrgeim punkt (81 meetrit üle merepinna). Banaba on Kiribati ainus saar, mis ei ole korallsaar, ja seetõttu ei kahjusta teda nii palju globaalse soojenemisega kaasnev maailmamere taseme tõus.

Banabal on ekvatoriaalne kliima. Aastas sajab keskmiselt 1940 mm, kõige rohkem jaanuaris (270 mm), kõige vähem septembris (100 mm).

Banabal elab 301 inimest (2005).

Ajalooliselt on Banabal neli küla: Antereen (Tabiang), Umwa (Uma), Tabewa (Tapiwa) ja Buakonikai.

Jaapan okupeeris Banabat alates 26. augustist 1942 kuni Teise maailmasõja lõpuni.

Banaba on Nauru kõrval teine saar Okeaanias, kus leidub väga palju fosforiiti. Suurbritannia võimud hakkasid seda kaevandama väetiseks juba 1900. Sellest ajast peale on 90% saare pinnast "ära kooritud".

Banaba külad hakkasid kaevandusele jalgu jääma ja sellepärast asustasid Suurbritannia võimud 1945 külaelanikud ümber Fidžil olevale Rabi saarele. Rabi saar on kaugel, mõnestki muust tänapäeva riigist oleks lähemalt leidnud saare, kuhu banabalased asustada, aga Rabi sobis enam-vähem nii suuruselt kui kliimalt. Banabalased rajasid Rabile neli küla, mis kandsid sama nime kui Banaba külad.

1979 Kiribati iseseisvus. Osa banabalasi tuli kodusaarele tagasi, enamik siiski mitte. Banabal asuv Buakonikai küla on tänapäeval inimtühi. Banabalasi elab maailmas umbes 6000, neist Banabal iga kahekümnes. Fosforiidi kaevandamine on jätkunud. Banabalaste seas on juurdunud sügav umbusaldus valitsuse vastu ja eksisteerib poliitiline liikumine, mis taotleb Banaba üleminekut Fidži riigi võimu alla.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]