Jääretk

Balti laevastiku Jääretk oli 1918. aasta veebruarikuus Balti laevastiku ja Venemaa Nõukogude Vabariigi juhtkonna poolt rasketes ilmastikuoludes läbiviidud Balti laevastiku Tallinna sõjamereväebaasis olnud sõjalaevastiku evakueerimine üle osaliselt jäätunud Soome lahe Helsingisse ja sealt Kroonlinna, pealtungivate Saksa Keisririigi vägede eest.

Balti laevastiku Jääretk

Eeldused ja põhjused

Pärast Venemaa Nõukogude Vabariigi välisasjade rahvakomissari Lev Trotski poolt venitamistaktikaga läbiviidud läbirääkimiste ebaõnnestumist Brest-Litovskis, kuulutasid Saksa Keisririigi Sõjavägede ülemjuhatus vaherahu lõppenuks ning alustas 18. veebruaril 1918. aastal täiemahulist pealetungi Saksa-Vene rindel (Idarindel), mille tulemusena vallutasid Saksa Keisririigi 8. armee väeosad 25. veebruariks Liivimaa põhjaosa ja Eestimaa.

Kuna pärast eelneva sõjategevuse käigus Läti okupeerimist ning Läti sadamate kaotamist oli Venemaa laevastik koondatud Tallinna ja Paldiski sõjasadamasse, siis oli sinna koondunud 62 laevastikualust, millest väärtuslikumad olid 5 ristlejat ning 17 erineva klassi allveelaeva.

Balti laevastiku sõjamerejõud Tallinnas ja Paldiskis

Allveelaevad

• Bars tüüpi:– "Zmeja" («Змея»), "Kuguar" («Кугуар»), "Pantera" («Пантера»), "Rõs" («Рысь»), "Tigr" («Тигр»), "Tur" («Тур»), "Ugor" («Угорь»), "Jaguar" («Ягуар»),
• 5 allveelaeva asusid dokis remondis: 1 Bars tüüpi "Edinorog" («Единорог») ja 4 Som ("Сом") tüüpi: "Beluuga" («Белуга»), "Peskar" («Пескарь»), "Sterljad" («Стерлядь»), "ŠtŠuka" («Щука»)
• 3 Kaiman ("Кайман") tüüpi allveelaeva olid paigaldatud sadamasse juba 1916. aastal: "Draakon" («Дракон»), "Kaiman" («Кайман»), "Krokodil" («Крокодил»).

17. veebruaril 1918. aastal, veel Brest-Litovskis käivate läbirääkimiste ajal andis Balti Laevastiku Keskkomitee Sõjaline osakond korralduse Soome lahe rannikukaitse ülemale Boriss Žervele valmistada ette laevastiku laevade viimine Tallinnasst Helsinkisse. Tallinnas asuvale Balti laevastiku Allveelaevade divisjoni ülemale Vassili Dudkinile anti korraldus koheselt alustada allveelaevade üleviimist Helsingisse, ehkki jääkatte paksus Soome lehel oli sellela ajal maksimaalselt 75 cm paks.

20. detsembril 1918. väljus Tallinnast eskaader laevu - jäälõhkuja "Volõnets"i («Волынец») poolt pukseerituna toimetati esimene osa laevu - 3 allveelaeva.

21. veebruari l918. aastal lähenesid Tallinnale esimesed saksa eesväed ning 22. veebruaril andis Tsentrobalt üldise revakueerimiskorralduse kogu allesjäänud laevastikule, mida juhatas vastavalt korraldusele Boriss Žerve (Peeter Suure Merekindluse Mereäärse kaitsepiirkonna suurtükiväe ja kaitse ülem) ning Merekindluse staabiülem B. Lovenets (Б.В.Ловенец).

22. veebruaril jäälõhkuja Jermak («Ермак») toimetas 2 reisiga Helsingisse evakueeritavaid varasid, abilaeva ning ka 2 allveelaeva, koos temaga liikus omal jõul ka allveelaev "Jaguar", allveealev "Tur", millel 5 meeskonnaliiget ilma ohvitserideta aga puksiiris.

23. veebruari hommikul väljus sadamast jäälõhkuja "Volõnets", koos miinitraalerite "Ural" («Урал»), 3 abilaeva ning poolt päästelaevaga "Volhov" («Волхов») veel 2 allveelaeva. Selle transpordi käigus puksiir "Germanmark"i («Германмарк») poolt järelveetav allveelaev "Edinorog" - Ükssarv uppus Soome laht, kuna asus enne Saksa vägede pealetungi remondidokis ning remont enne evakuatsiooni ei olnud lõpule viidud.

24. veebruaril lahkusid Tallinna reidilt ristlejad "Oleg" («Олег»), "Bajan" («Баян»), "Bogatõr" («Богатырь»), transportlaev "Evropa" («Европа») ning 2 allveealeva "Tigr" ja "Kuguar".

Evakueeruda Helsinkisse ei jõudnud ning sattusid Saksa vägede kätte: allveealeevad "Draakon", "Kaiman" ja "Krokodill", "Beluuga", "Peskar" Sterljad" ja "Štšuka". Transportlaevadest jäid evakueerimata "Svjatoi Nikolai" («Святой Николай»), millel oli AG tüüpi allvealevade - 4. Allveelaevade divisjoni vara, puksiir "Grenen" («Гренен») ning Balti Laevaremonditehase ujuvremonditöökoda.

Jääretk ja Eesti kommunistid

Jõudeelust rindetagalas Tallinnas bolševike agitatsioonile allunud Balti laevastiku madrused, olid suurelt osalt bolševike toetajad ning enne Saksa vägede poolt Tallinna vallutamist, võimaldati sõjalaevadega evakueerida Eestist Soome ka Tallinnas tegutsenud eesti kommunistidel (Jaan Anvelt, Engelbert Strauch, Viktor Kingissepp) ja Punakaardi liikmetel.

Jääretk Soomest Kroonlinna

Soome evakueeritud Balti laevastiku evakueerimine jätkus 12. märtsil 1918. aastal, kui Helsinkist väljus jäälõhkujad "Jermak" ja "Volõnets" ning läbisid 330 km, ning jõudis 17. märtsil Kroonlinna.

Pärast Soome Vabariigi väljakuulutamist võtsid soome väed 21. märtsil 1918. aastal jäälõhkuja Tarmo ning 29. märtsil "Volõnets"i ning saared Soome lahes.

Soomes alanud Soome kodusõja käigus maabusid Soome valitsuse palvel 3. aprillil 1918. aastal, Hanko sadamasse Saksa sõjaväeosa "Balti Diviis" 9500 sõdurit von der Goltz juhtimisel.

5. aprill 1918. aastal, saabusid laningutega läbi soome vägede kaisteliinidest Petrogradist mööda Petrogradi-Helsingforsi raudteed 500 vene kaubalaevastiku madrust, eesmärgiga toimetada ära Helsinkist "Venemaale kuuluva sõjalaevastiku laevad". 5. aprillil lahkus Helsinkist teine grpp laevu, mida saatsid avamerel jäälõhkuja "Jermak" ja ristleja Rjurik ning nende abil jõudis laevade grupp 10. aprillil Kroonlinna.

7. aprill 1918. aastal, saabus täiendav väekontingent 2 500 meest Loviisas, von Brandersteini juhtimisel ning Helsingi sadamasse ka sõjalaevad.

Ajavahemikul 7-12. aprill lahkusid Helsinkist kolmas grupp laevu ning jõudis 22. aprillil Kroonlinna.

11 –13. aprillil vallutasid sakslased Helsingi ja juunis oli sõjategevus Soome kodusõjas lõppes.

2. mail 1918. aastal, väljus Soomest neljas laevade salk, mis asud Kotka linnas.

Evakueerimise käigus toimetati Soomest Kroonlinna ja Petrogradi 236 erineva otstarbega laeva, sh 6 lahingulaeva, 5 ristlejat, 59 miinilaeva ja destroyer tüüpi hävituslaeva ja torpeedopaati, 12 allveelaeva, millest moodustati hilisem Nõukogude Balti laevastik.

Mälestuse jäädvustamine

• Maarjamäe memoriaal