Balti Assamblee

Balti Assamblee istung Tallinnas Riigikogu saalis, 2011. Foto: Saeima

Balti Assamblee (inglise keeles The Baltic Assembly, läti keeles Baltijas Asambleja, leedu keeles Baltijos Asambleja) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on koordineerida ja edendada Eesti, Läti ja Leedu parlamentide vahelist koostööd. Balti Assamblee loodi 8. novembril 1991 Tallinnas.

Balti Assamblee asutamine

Pärast Baltimaade taasiseseisvumist tekkis vajadus luua Balti riikide vaheline koostöö organisatsioon. 23. oktoobril 1991 toimunud Balti Riikide Nõukogu istungil tõstatati üles küsimus parlamentaarse koostöö organisatsiooni (Balti Assamblee) loomise võimalikkusest ja vajalikkusest. Vastavasisuline istung toimus 07.11.91 – 08.11.91 Tallinnas, mil arutati kõne all oleva parlamentaarse koostöö organisatsiooni strukturaalsete küsimuste üle. Istungist võtsid osa Eesti delegatsiooni esinaine Marju Lauristin, Läti delegatsiooni esinaine Maris Budovskis ja Leedu delegatsiooni esimees Bronius Kuzmickas. Istungil osalesid ka Põhjamaade Nõukogu liikmed.

Balti riikide parlamentaarse koostöö organisatsiooni loomise resolutsioonile kirjutati alla 8. novembril 1991. Allkirjastatud dokumendis kinnitati ajutised regulatsioonid, esimese korralise istungi aeg ja koht (jaanuar 1992, Riia) ning ülesanded, mis tuleb täita enne esimest istungjärku – komiteede koostamine ja presiidiumi ülesseadmine hiljemalt 1991. aasta novembri lõpuks, et võimaldada vastloodud asutustel töötada aktiivselt esimese istungjärgu ettevalmistamiseks. Ühtlasi koostati ja kinnitati Balti Assamblee määrused ja regulatsioonid, samuti loodava sekretariaadi struktuur ning sätestati Balti Assamblee üldised ülesanded. Balti Assamblee kõige laiemateks eesmärkideks loeti: Balti riikide vahelise koostöö ja ühtsustunde arendamine, Balti riikide vahelise informatsiooni vahetamine ja koordineerimine, ühtse Baltimaade välispoliitika kujundamine ja väljatöötamine. Balti riikide ühtsuse ja koostöö soodustamine oli vajalik Eesti, Läti ja Leedu riikliku iseseisvuse tugevdamiseks; rahvusvahelise diplomaatilise tunnustatuse saavutamiseks; integreerumiseks rahvusvahelistesse poliitilistesse organisatsioonidesse. Balti Assamblee juhtis nii lääneriikide kui ka rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu Balti probleemidele ning pakkus välja võimalikud lahendused.

Balti Assamblee strukturaalne ülesehitus

Balti Assamblee koosneb kolme liikmesriigi delegatsioonidest, mille liikmed jagunevad komiteede, presiidiumi, sekretariaadi, parteide ja huvigruppide vahel.

Riiklikusse delegatsiooni kuulub 12–20 parlamendisaadikut igast liikmesriigist, kes on määratud ametisse poliitilise esindatuse proportsionaalsuse printsiibil. Iga delegatsiooni liige peab osa võtma ühe komitee või presiidiumi tööst.

Balti Assamblee liikmetel on õigus algatada dokumente päevakajalistel teemadel. Need arutatakse hiljem komiteede, riiklike delegatsioonide ja erakondade vahel läbi, arvestades sealjuures ekspertarvamusi. Balti Assamblee saab väljendada oma seisukohti ja pöörduda rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonide poole, samuti ka valitsuste ja parlamentide poole resolutsiooni, deklaratsiooni, soovituse, kaebuse, otsuse, avalduse, ettepaneku ja memorandumi vormis. Balti Assamblee poolt vastuvõetud dokumendid võidakse esitada Balti Ministrite Nõukogule, luues seega otsese seose Balti Assamblee ja Eesti, Läti ja Leedu täidesaatvate võimude vahel.

Ametlikeks asjaajamiskeelteks on Balti Assamblees eesti, läti ja leedu keel. Teisi keeli kasutatakse üksnes juhul, kui see on arutluse all oleva küsimuse lahendamiseks sobilik või vajalik. Mitteametlike keelte kasutamine tuleb kokku leppida kõikide osapoolte vahel.

Balti Assamblee töö toimub igaaastaselt kindla eelarve põhjal, mis peab olema ühehäälselt kinnitatud kõikide liikmesriikide delegatsioonide poolt. Järgmise tegevusaasta eelarve koostatakse eelneval majandusaastal toimuval korralisel istungil. Balti Assamblee eelarve koosneb üksnes liikmesriikide parlamentide rahalistest panustest.

Balti Assamblee eesistujariik nimetatakse ametisse üheks aastaks. Aastal 2011 on selleks Eesti, kuid juba järgmisel aastal on Balti Assamblee eesistujaks määratud Leedu.

Balti Assamblee Presiidium

Balti Assamblee Presiidium juhib korraliste istungite ettevalmistustööd, koordineerib BA erinevate üksuste tööd nii istungite toimumise kui ka istungite välisel ajal. Samuti teostab Presiidium järelvalvet Balti Assamblee eelarve koostamisel, esindab Balti Assambleed ning hoiab suhteid rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille hulka võib lugeda ka Eesti, Läti ja Leedu valitsused.

Balti Assamblee Presiidiumi koosseis aastal 2011

Presiidumi koosseisu kuuluvad 2011. aastal:

• President: Laine Randjärv (Eesti)
• Asepresidendid: Paulius Saudargas (Leedu), Raimonds Vējonis (Läti)
• Liikmed: Aadu Must (Eesti), Irena Šiaulienė (Leedu), Jānis Reirs (Läti)

Balti Assamblee Sekretariaat

Balti Assamblee Sekretariaat koosneb Balti Assamblee peasekretärist, riiklike delegatsioonide sekretäridest ning Sekretariaadi töötajatest. Sekretariaadi ülesanneteks on Balti Assamblee korrapärase töö tagamine ja vajaliku informatsiooni edastamine erinevate osapoolte vahel.

Balti Assamblee komiteed

BA komiteed valmistavad ette ja arutavad küsimusi, mis kuuluvad komitee valdkonda ja on nii riiklike delegatsioonide kui ka nende liikmete ühistes huvides. Ühtlasi töötavad nad välja ühised komitee seisukohad ning arutavad ja valmistavad ette Presiidiumi poolt ette antud dokumente.

Iga rahvusliku delegatsiooni liige peab osa võtma ühe komitee tööst, lisaks on delegatsiooni liikmel võimalik osaleda Balti Assamblee Eelarve- ja Revisjonikomisjoni töös. Kõik rahvuslikud delegatsioonid peavad määrama oma delegaadid BA komiteedes vastavalt võrdse esindatuse printsiibile, samal ajal arvestades riiklikke ambitsioone ja eesmärke.

Ametisse määratud alalise komitee istungid peavad, vastavalt Balti Assamblee põhikirjale, toimuma vähemalt kolm korda aastas. Komiteede istungitel võivad osaleda ka komitee poolt kutsutud riiklike valitsuste esindajad ja eksperdid. Sageli vajatakse komiteede istungitel ka teiste komiteede liikmete abi.

Komiteede lõplikud otsused võetakse vastu komitee liikmete, kes osalesid istungil, konsensusega. Juhul kui komitee istungil ei ole võimalik jõuda konsensuseni, siis seab komitee juhataja vaidluse all oleva küsimuse üles BA korralisel üldistungil arutamiseks.

Balti Assamblee komiteed

Balti Assamblee komitee tööst võtab osa 6 komiteed:

• Majanduse, kommunikatsiooni ja informaatika-alane komitee (Eesti delegatsiooni kuuluvad: Sven Sester, Neeme Suur)
• Hariduse, kultuuri ja teadusalane komitee (Eesti delegatsiooni kuuluvad: Ülo Tulik, Andre Sepp)
• Keskkonnakaitse ja energia komitee (Eesti delegatsiooni kuuluvad: Jaanus Tamkivi, Rein Randver)
• Õiguslike küsimuste ja turvalisuse komitee (Eesti delegatsiooni kuuluvad: Väino Linde, Vladimir Velman)
• Sotsiaalküsimuste komitee (Eesti delegatsiooni kuuluvad: Aivar Kokk, Valeri Korb)
• Eelarve- ja revisjonikomisjon (Eesti delegatsiooni kuuluvad: Sven Sester, Neeme Suur)

Balti Assamblee korraline istungjärk

Balti Assamblee istung on kõrgeim institutsioon, mis on Balti Assamblee ainus otsusetegija. Istungil on võimalik võtta vastu otsuseid, kui vähemalt pool liikmesriikide delegaatidest võtavad istungist osa.

Balti Assmblee töös eristatakse korralisi ja erakorralisi istungeid. Korraline istung kutsutakse kokku üks kord aastas, vastavalt põhikirjas sätestatule. Enne 2003. aastat toimus igal aastal kaks istungit – kevadel ja sügisel. Erinevusena võib välja tuua ka riikide ja delegatsioonide võimaluse olla eesistuja vaid pool aastat.

Balti Assamblee otsused võetakse vastu hääletades. Igal riiklikul delegatsioonil on kasutada üks hääl. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui kõik riiklikud delegatsioonid on hääletanud otsuse vastuvõtmise poolt.

Kõikidel riiklikel delegatsioonidel on õigus kokku kutsuda erakorraline istungjärk. Esimene erakorraline istungjärk toimus 1998. aasta veebruaris Helsingis.

Kokku on Balti Assambleel toimunud ( 2011. aasta seisuga) kolmkümmend korralist istungit. Viimane korraline istung toimus 24. – 25. novembril 2011 Tallinnas. Järgmine istung toimub 8–9 novembril 2012 Leedu pealinnas Vilniuses.

Balti Assamblee kirjandus-, kunsti- ja teaduspreemiad

31. oktoobril 1993. aastal võeti Balti Assamblees vastu otsus, koostada Balti Assamblee kirjandus-, kunsti- ja teaduspreemiate väljaandmise kord.

Balti Assamblee preemiate jagamise eesmärgid

Preemiate jagamise eesmärkideks on:

• Silmapaistvate tulemuste tunnustamine kirjanduses, kaunites kunstides ja teaduses
• Regionaalsete ühishuvide demonstreerimine
• Naaberriikide saavutuste tutvustamine
• Säilitada pidev elanikkonna huvi Eesti, Läti ja Leedu arengute üle
• Kirjanduse-, kultuuri- ja teadusalase koostöö tugevdamine
• Balti riikides intellektuaalsete väärtuste tõstmine

2011. aasta Balti Assamblee kirjandus-, kunsti- ja teaduspreemiate laureaadid

2011. aasta preemiate laureaadid on:

• Kirjanduspreemia – Arvydas Jouzaitis (Leedu) teosega „Riga – No One’s Civilization“
• Kunstipreemia – Andris Nelsons (Läti), keda tunnustati silmapaistvate saavutuste lavakunsti edendamisel ning Balti riikidest maailmale positiivse kujundi loomise eest
• Teaduspreemia – Andres Kasekamp (Eesti) teosega „Balti riikide ajalugu“(2010)