Balti Assamblee

Balti Assamblee (läti keeles Baltijas Asambleja, leedu keeles Baltijos Asambleja) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on kooskõlastada ja edendada Eesti, Läti ja Leedu parlamentide tegevust. Balti Assamblee loodi 8. novembril 1991 Tallinnas.^[1]

Balti Assamblee asutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Baltimaade taasiseseisvumist tekkis vajadus luua Balti riikide koostöö arendamise organisatsioon. 23. oktoobril 1991 toimunud Balti Riikide Nõukogu istungil tõstatati küsimus parlamentaarse koostöö organisatsiooni loomise võimalikkusest ja vajalikkusest. Vastav istung toimus 7. ja 8. novembril Tallinnas, mil arutati selle organisatsiooni struktuuri. Eesti delegatsiooni juhtis Marju Lauristin, Läti delegatsiooni Maris Budovskis ja Leedu delegatsiooni Bronius Kuzmickas. Istungil osalesid ka Põhjamaade Nõukogu liikmed.

Balti riikide parlamentaarse koostöö organisatsiooni loomise resolutsioonile kirjutati alla 8. novembril 1991. Selles dokumendis kinnitati ajutised regulatsioonid, esimese korralise istungi aeg ja koht (1992. aasta jaanuar, Riia) ning ülesanded, mis tuleb täita enne esimest istungjärku: komiteede koostamine ja presiidiumi ülesseadmine hiljemalt 1991. aasta novembri lõpuks, et esimese istungjärgu saaks ette valmistada. Ühtlasi koostati ja kinnitati Balti Assamblee määrused ja regulatsioonid ning loodava sekretariaadi struktuur, samuti sätestati Balti Assamblee üldised ülesanded. Balti Assamblee kõige laiemateks eesmärkideks loeti Balti riikide vahelise koostöö ja ühtsustunde arendamine, teabe vahetamine ja teabevahetuse kooskõlastamine ning ühtse Baltimaade välispoliitika kujundamine ja väljatöötamine.

Balti riikide ühtsuse ja koostöö soodustamine oli vajalik Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuse tugevdamiseks, rahvusvahelise diplomaatilise tunnustatuse saavutamiseks ja integreerumiseks rahvusvahelistesse organisatsioonidesse. Balti Assamblee juhtis lääneriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tähelepanu Baltimaade probleemidele ja pakkus välja võimalikud lahendused.

Balti Assamblee ülesehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Balti Assamblee koosneb kolme liikmesriigi delegatsioonidest, mille liikmed jagunevad komiteede, presiidiumi, sekretariaadi, parteide ja huvigruppide vahel.

Riiklikku delegatsiooni kuulub 12–20 parlamendiliiget igast liikmesriigist, kes on määratud ametisse poliitilise esindatuse proportsionaalsuse põhimõttel. Iga delegatsiooni liige peab osa võtma ühe komitee või presiidiumi tööst.

Balti Assamblee liikmetel on õigus algatada dokumente päevakajalistel teemadel. Need arutatakse hiljem komiteede, riiklike delegatsioonide ja erakondade vahel läbi, arvestades eksperdiarvamusi. Balti Assamblee saab väljendada oma seisukohti ning pöörduda rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonide ning valitsuste ja parlamentide poole resolutsiooni, deklaratsiooni, soovituse, kaebuse, otsuse, avalduse, ettepaneku ja memorandumi vormis. Balti Assamblees vastu võetud dokumendid võidakse esitada Balti Ministrite Nõukogule, luues seega otsese seose Balti Assamblee ning Eesti, Läti ja Leedu täidesaatva võimu vahel.

Balti Assamblee ametlikud asjaajamiskeeled on eesti, läti ja leedu keel. Teisi keeli kasutatakse üksnes juhul, kui see on arutletava küsimuse lahendamiseks sobilik või vajalik. Mitteametlike keelte kasutamine tuleb kokku leppida kõikide osapoolte vahel.

Balti Assamblee töö toimub iga-aastase kindla eelarve põhjal, mille peavad ühel häälel kinnitama kõigi liikmesriikide delegatsioonid. Järgmise tegevusaasta eelarve koostatakse eelneval majandusaastal toimuval korralisel istungil. Balti Assamblee eelarve koosneb üksnes liikmesriikide parlamentide rahalistest panustest.

Balti Assamblee eesistujariik nimetatakse ametisse üheks aastaks. Aastal 2011 on selleks Eesti, 2012 Leedu.

Balti Assamblee presiidium[muuda | muuda lähteteksti]

Balti Assamblee presiidium juhib korraliste istungite ettevalmistustööd ja kooskõlastab assamblee üksuste tööd nii istungite toimumise kui nende välisel ajal. Samuti valvab presiidium Balti Assamblee eelarve koostamise järele, esindab Balti Assambleed ning hoiab suhteid rahvusvaheliste organisatsioonidega, mille hulka võib lugeda ka Eesti, Läti ja Leedu valitsused.

Balti Assamblee presiidiumi koosseis aastal 2011[muuda | muuda lähteteksti]

Presiidiumi koosseisu kuuluvad 2011. aastal: ^[2]

president Laine Randjärv (Eesti)
asepresidendid Paulius Saudargas (Leedu), Raimonds Vējonis (Läti)
liikmed Aadu Must (Eesti), Irena Šiaulienė (Leedu), Jānis Reirs (Läti)

Balti Assamblee sekretariaat[muuda | muuda lähteteksti]

Balti Assamblee sekretariaat koosneb peasekretärist, riiklike delegatsioonide sekretäridest ja sekretariaadi töötajatest. Sekretariaadi ülesanded on Balti Assamblee korrapärase töö tagamine ja vajaliku teabe edastamine teiste osapoolte vahel.

Balti Assamblee komiteed[muuda | muuda lähteteksti]

Balti Assamblee komiteed valmistavad ette ja arutavad küsimusi, mis kuuluvad komitee valdkonda ja on nii riiklike delegatsioonide kui nende liikmete ühistes huvides. Ühtlasi töötavad nad välja ühised seisukohad ning arutavad ja valmistavad ette presiidiumi dokumente.

Iga rahvusliku delegatsiooni liige peab osa võtma ühe komitee tööst, lisaks saab delegatsiooni liige osaleda Balti Assamblee eelarve- ja revisjonikomisjoni töös. Kõik rahvuslikud delegatsioonid peavad määrama oma delegaadid Balti Assamblee komiteedesse vastavalt võrdse esindatuse põhimõttele, samal ajal arvestades riiklikke ambitsioone ja eesmärke.

Ametisse määratud alalise komitee istungid peavad vastavalt Balti Assamblee põhikirjale toimuma vähemalt 3 korda aastas. Komiteede istungitel tohivad komitee kutsel osaleda ka valitsuste esindajad ja eksperdid. Sageli vajatakse komiteede istungitel ka teiste komiteede liikmete abi.

Komiteede lõplikud otsused võetakse vastu komitee liikmete, kes osalesid istungil, konsensusega. Kui komitee istungil ei jõuta konsensuseni, siis seab komitee juhataja vaidluse all oleva küsimuse arutamiseks üles Balti Assamblee korralisel üldistungil.

Balti Assambleel on kuus komiteed:

majanduse, kommunikatsiooni ja informaatika alane komitee (Eesti delegatsiooni kuuluvad Sven Sester ja Neeme Suur)
hariduse, kultuuri ja teaduse alane komitee (Eesti delegatsiooni kuuluvad Ülo Tulik ja Andre Sepp)
keskkonnakaitse ja energia komitee (Eesti delegatsiooni kuuluvad Jaanus Tamkivi ja Rein Randver)
õiguslike küsimuste ja turvalisuse komitee (Eesti delegatsiooni kuuluvad Väino Linde ja Vladimir Velman)
sotsiaalküsimuste komitee (Eesti delegatsiooni kuuluvad Aivar Kokk ja Valeri Korb)
eelarve- ja revisjonikomisjon (Eesti delegatsiooni kuuluvad Sven Sester ja Neeme Suur)

Balti Assamblee korraline istungjärk[muuda | muuda lähteteksti]

Balti Assamblee istung on kõrgeim institutsioon, mis on Balti Assamblee ainus otsusetegija. Istung on otsustusvõimeline, kui vähemalt pool liikmesriikide delegaatidest võtavad istungist osa.

Balti Assamblee töös eristatakse korralisi ja erakorralisi istungeid. Korraline istung kutsutakse kokku üks kord aastas vastavalt põhikirjale. Enne 2003. aastat toimus igal aastal kaks istungit, kevadel ja sügisel. Erinevusena võib välja tuua riikide ja delegatsioonide võimaluse olla eesistuja vaid pool aastat.

Balti Assamblee otsused võetakse vastu hääletades. Igal riiklikul delegatsioonil on üks hääl. Otsus loetakse vastuvõetuks, kui kõik delegatsioonid on hääletanud otsuse poolt.

Kõikidel delegatsioonidel on õigus kokku kutsuda erakorraline istungjärk. Esimene erakorraline istungjärk toimus 1998. aasta veebruaris Helsingis.

Kokku on Balti Assambleel toimunud 2011. aasta seisuga 30 korralist istungit. Viimane korraline istung toimus 24. ja 25. novembril 2011 Tallinnas. Järgmine istung toimub 8. ja 9. novembril 2012 Vilniuses.