Bali tiiger

Allikas: Vikipeedia
Bali tiiger
Parun Oskar Vojnichi jahiseltskond novembris 1911 Gunung Gondolis maha lastud Bali tiigriga.
Parun Oskar Vojnichi jahiseltskond novembris 1911 Gunung Gondolis maha lastud Bali tiigriga.
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Kiskjalised Carnivora
Sugukond: Kaslased Felidae
Perekond: Panter Panthera
Liik: Tiiger Panthera tigris
Alamliik: Bali tiiger
Trinaarne nimetus
Panthera tigris balica
(Schwarz, 1912)

Bali tiiger (Panthera tigris balica, indoneesia keeles harimau Bali, arhailises bali keeles samong[2]) on tiigri väljasurnud alamliik, kes elutses vaid Bali saarel Indoneesias.

Bali tiiger oli üks kolmest tiigri alamliigist Indoneesias koos jaava (samuti välja surnud) ja sumatra tiigriga (eriti ohustatud). Bali tiiger oli tiigri alamliikidest väikseim.

Teadaolevalt viimast korda nähti bali tiigrit 27. septembril 1937, kui maha lasti täiskasvanud ematiiger. Täiesti võimalik, et see oli viimane bali tiiger.

Bali tiigrile sai saatuslikuks elukeskkonna kadumine ning jahipidamine.[3] Arvestades saare väiksust ja vähest metsasust, ei saanud algne populatsioon olla suur.

Bali tiigrit ei ole kunagi filmitud ega loomaaias näidatud. Säilinud on mõned nahad, koljud ja kondid, mida muuseumides näidatakse. Londonis Briti muuseumis on suurim kollektsioon 2 naha ja 3 koljuga.

Eelajaloolisel ajal elas Bali saarel trinili tiiger, mis asus Indoneesiasse elama 1,2 miljonit aastat tagasi ja suri välja 50 tuhat aastat tagasi, jõudmata kohtuda inimesega. Ta oli tiigri alamliik, kuid teda ei peeta bali ega jaava tiigri eellaseks.

Üldiseloomustus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nagu teisedki tiigrid, olid bali tiigrid lihasööjad ja jahtisid teisi imetajaid: metssigu, hirvi, muntjakke, puna-džunglikanu, sisalikke, ahve ja bantenge – viimased neist on nüüdseks Balil samuti välja surnud. Looduslikud vaenlased puudusid. Nad elasid tavaliselt umbes 8–10-aastaseks.

Neil oli lühike tumeoranž karv ning tumedamad triibud, mida oli vähem kui teistel tiigri alamliikidel. Triipude vahel olid mõnikord väikesed mustad täpid. Pead kattis neil ebaharilik triipudest koosnev muster.

See alamliik oli tiigri alamliikidest kõige väiksem ja kasvult sarnane pigem Aafrika leopardile või Põhja-Ameerika puumale. Isaslooma mass oli tavaliselt 90–100 kg, pikkus 220–230 cm. Emaslooma kaal oli tavaliselt 65–80 kg, pikkus 190–200 cm.

Emasloomade tiinus kestis tavaliselt 103 päeva. Tavaliselt sündis korraga 2–3 poega, kes kaalusid sündides 1–1,3 kg. Järglased sündisid pimedatena. Üheaastastena hakati neid emast võõrutama ja täielikult iseseisvusid nad 18 kuu vanuste või kaheaastasena. Mõnikord jäid tiigrikutsikad ema juurde veel üheks aastaks.

Uskumused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bali tiigril oli balilaste uskumustes tähtis koht. Näiteks pidasid nad tiigri vurrusid vägevaks ja avastamatuks mürgiks. Miguel Covarrubiase 1937. aasta raamatu "Jumalate saar" järgi anti bali lapsele pärast sündimis amuletiks kaelakee musta koralliga ja tiigri hammas või konditükk. Paljud balilased, nagu mõned teisedki aasia rahvad, armastavad kanda tiigri kehaosadega ehteid, seda nii staatuse märgiks kui usulistel põhjustel. Tiigrihammastest ja -küüntest kaelakeed ning poleeritud hambad on tänapäevani kasutusel. Kuna tiigrid on nii Balil kui naabruses asuval Jaaval välja surnud, on hakatud vanu ehteid pärandama ja muidu korduvkasutama, samuti asendama leopardi ja päikesekaru kehaosadega.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Jackson, P. & Nowell, K. (2008). "Panthera tigris ssp. balica." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2008.
  2. "History Of The Indian Archipelago", vol. II, John Crawfurd, 1820, Edinburgh, lk. 144.
  3. petermaas.nl

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]