Baikali viiger

Allikas: Vikipeedia
Baikali viiger
Baikal seal 1.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Imetajad Mammalia
Selts: Kiskjalised Carnivora
Sugukond: Hülglased Phocidae
Perekond: Pusa
Liik: Baikali viiger
Ladinakeelne nimetus
Pusa sibirica
Gmelin (1788)

Baikali viiger ehk baikali viigerhüljes (Pusa sibirica, varem Phoca sibirica) on liik hülglaste sugukonnast.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Baikali viiger on ainus ainult mageveeline hülgeliik maailmas. Ta sarnaneb peaaegu kõiges võrreldes oma meres elavate sugulastega, kuid on üks väiksemaid, kasvades kõigest 1,2-1,4 meetri pikkuseks, kaaludes 50-130 kilo ja elades kuni 55 aastaseks (seda siiski harva). Karvakatte värvus on seljapoolel pruunikashall hõbedase varjundiga, kõhtmisel poolel pisut heledam, võrdlemisi tihe ja pikk.

Loom elab põhiliselt üksinda, kuid näiteks aprilli lõpus ja mais moodustavad nad jää peal lesilaid. Lesilaid moodustavad ka peale jää lagunemist, kuid seekord kividel ja neemedel. Paaritumine toimub aastate jooksul sama partneriga (järjestikune monogaamia). Poeg, kaaludes 3-3,5 kilo, sünnib veebruaris-märtsis jääkoopas, kus ema imetab teda kuni 3 kuud. Peamiselt toitub viiger mittetöönduslikest kalaliikidest, kelleks on põhiliselt õlikalad, ega kahjusta sellega kalamajandust. Tema arvukuseks arvatakse olevat ligi 100000 isendit.