Baikali viiger
 |
See artikkel vajab toimetamist. Palun aita artiklit toimetada. |
| Baikali viiger | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Pusa sibirica Gmelin (1788) |
Baikali viiger ehk baikali viigerhüljes (Pusa sibirica, varem Phoca sibirica) on liik hülglaste sugukonnast.
[redigeeri] Kirjeldus
Baikali viiger on ainus ainult mageveeline hülgeliik maailmas. Ta sarnaneb peaaegu kõiges võrreldes oma meres elavate sugulastega, kuid on üks väiksemaid, kasvades kõigest 1,2-1,4 meetri pikkuseks, kaaludes 50-130 kilo ja elades kuni 55 aastaseks (seda siiski harva). Karvakatte värvus on seljapoolel pruunikashall hõbedase varjundiga, kõhtmisel poolel pisut heledam, võrdlemisi tihe ja pikk.
Loom elab põhiliselt üksinda, kuid näiteks aprilli lõpus ja mais moodustavad nad jää peal lesilaid. Lesilaid moodustavad ka peale jää lagunemist, kuid seekord kividel ja neemedel. Paaritumine toimub aastate jooksul sama partneriga (järjestikune monogaamia). Poeg, kaaludes 3-3,5 kilo, sünnib veebruaris-märtsis jääkoopas, kus ema imetab teda kuni 3 kuud. Peamiselt toitub viiger mittetöönduslikest kalaliikidest, kelleks on põhiliselt õlikalad, ega kahjusta sellega kalamajandust. Tema arvukuseks arvatakse olevat ligi 100000 isendit.
