Baikali viigerhüljes
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2010) |
| Baikali viiger | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Imetajad Mammalia |
| Selts |
Kiskjalised Carnivora |
| Sugukond |
Hülglased Phocidae |
| Perekond |
Pusa |
| Liik |
Baikali viiger |
| Binaarne nimetus | |
|
Pusa sibirica Gmelin (1788) | |
Baikali viiger ehk baikali viigerhüljes (Pusa sibirica, varem Phoca sibirica) on liik hülglaste sugukonnast.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Baikali viiger on ainus ainult mageveeline hülgeliik maailmas. Ta sarnaneb peaaegu kõiges oma meres elavate sugulastega, kuid on üks väiksemaid, kasvades ainult 1,2–1,4 meetri pikkuseks, kaaludes 50–130 kilo ja elades kuni 55-aastaseks (seda siiski harva). Karvakatte värvus on seljapoolel pruunikashall hõbedase varjundiga, kõhtmisel poolel pisut heledam, võrdlemisi tihe ja pikk.
Loom elab põhiliselt üksinda, kuid näiteks aprilli lõpus ja mais moodustavad nad jää peal lesilaid. Lesilaid moodustavad ka pärast jää lagunemist, kuid seekord kividel ja neemedel. Paaritumine toimub aastate jooksul sama partneriga (järjestikune monogaamia). Poeg, kes kaalub 3–3,5 kilo, sünnib veebruaris-märtsis jääkoopas, kus ema imetab teda kuni 3 kuud. Peamiselt toitub viiger mittetöönduslikest kalaliikidest, peamiselt õlikalast, ega kahjusta sellega kalamajandust. Tema arvukuseks arvatakse ligi 100 000 isendit.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
Baikali viigerhüljes – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis