Baader Meinhofi kompleks

Allikas: Vikipeedia

"Baader Meinhofi kompleks" (saksa keel Der Baader Meinhof Komplex) on saksa filmirežissööri Uli Edeli 2008. aastal valminud mängufilm aastatel 1968–1990 tegutsenud Lääne-Saksa terroristlikust rühmitusest RAF.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Režissöör Uli Edeli põnevusdraama aluseks on ajakirja Der Spiegel endise peatoimetaja Stefan Austi samanimeline bestseller (1985). Filmivõtted tehti Berliinis, Münchenis, Stuttgart-Stammheimis, Roomas ja Marokos. Võtmerolle kehastavad Martina Gedeck (Ulrike Meinhof), Moritz Bleibtreu (Andreas Baader), Johanna Wokalek (Gudrun Ensslin), Bruno Ganz (Horst Herold), Jan Josef Liefers (Peter Homann) ja Alexandra Maria Lara (Petra Schelm).

Filmi tegevus algab 1967. aastal, mil politsei tappis 2. juunil Iraani šahhi visiidi vastu korraldatud demonstratsioonil Benno Ohnesorgi. See sündmus ja atentaadikatse Rudi Dutschke suhtes 1968. aasta aprillis tõid kaasa vasakpoolse protestiliikumise radikaliseerumise.

1968. aastal süütas tulevane liikumisele alusepanija Andreas Baader paar Frankfurdi kaubamaja; seda tehti öösel, et inimesi mitte kahjustada. Politsei võttis mehe mõne aja pärast kinni. 1970. aasta mais vabastas ajakirjanik Ulrike Meinhof koos kaaslastega Baaderi. Meinhof ja Baader, kelle nime järgi grupp ka hiljem tuntud, läksid koos paarikümne mõttekaaslasega Jordaaniasse, et õppida El Fatah’ laagris relvavõitlust ja partisanisõda. Hiljem sai Andreas Baaderist Saksamaal tagaotsitav terrorist number 1, kuna ta oli korraldanud seltsimeestega viis pommiplahvatust, mille tagajärjeks neli tapetut ja poolsada vigastatut. Vajalikud oskused omandas ta väljaõppelaagis, kus õpetajateks olid tihtipeale N Liidu ja teiste sotsriikide instruktorid.

1971. aasta suvel õnnestus Saksamaa eriteenistustel tabada kõik RAFi juhtliikmed. 1975. aasta aprillis vallutas sõsarorganisatsiooni „2. juuni liikumine” relvastatud komando Saksa saatkonna Stockholmis, mille käigus hukkus kaks saatkonnatöötajat. Samal aastal algas kohtuprotsess Ulrike Meinhofi, Andreas Baaderi, Gudrun Ensslini ja Jan-Carl Raspe üle. Ulrike Meinhof leitakse 9. mail 1976 trellide külge pooduna. Ka Baader, Ensslin ja Raspe lõpetasid oma elu ametliku versiooni järgi enesetapuga. Selles kaheldakse tänaseni, sest Baader ja Raspe surid püstolilasu tõttu.

Film kandideeris 2009. aastal parima võõrkeelse filmi Oscarile.

Näitlejad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]