B15-vitamiin

Allikas: Vikipeedia
Vitamiin B15

B15- vitamiin ehk pangaamhape ehk antianoksiline vitamiin on vesilahustuv ja väga ebapüsiv glükoonhappe ja dimetüülglütsiini ester, mis käesoleval ajal ei kuulu IUNS-i vitamiinide nomenklatuuri.

Avastuslugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ernst T. Krebs, Sr. ja tema poeg Ernst T. Krebs, Jr. eraldasid 1948. aastal riisikliidest (ingl k rice bran) keemilise ühendi, koos sellega avastasid nad ka aprikoosiseemnest B17-vitamiini.

Hiljem leidsid nad, et seda looduslikku ühendit saab eraldada pea kõikidest seemnetest (taimede kaudu).[1] Avastatud keemilise ühendi patendeerisid nad 1950. aastal USAs ning nimetasid selle pangaamhappeks e B15-vitamiiniks.[2][3][4][5]. "Vitamiin B15" muutus peale avastamist oluliseks ravikomponendiks paljude haiguslike seisundite nagu skisofreenia, alkoholism jne ravil. B15-vitamiini hakati tootma ja turustama kui vitamiinipreparaati ning seda sai omandada apteekidest.

Aastal 1952 pakkus Krebside avastus suurt huvi NSV Liidu Teaduste Akadeemia teadlastele, nii käivitati laiaulatuslik uuring, (hinnanguline maksumus üle 6 miljoni USD). Uuringu tulemused avaldati 1965. aastal ja need tõestasid, et pangaamhappel on täpselt määratud raviprogrammiga mõju paljudele haiguslikele seisunditele.

Aastaid hiljem püüti tuvastada looduslikku pangaamhapet ja selle biotoimet sünteetilistes vitamiinipreparaatides, kuid see ei andnud tulemusi.[6],[7]

Aastakümned hiljem mainiti B15-vitamiini küll eriaalakirjanduses, kuid pigem hoiatavalt, et sel puudub inimorganismis oluliselt mõõdetav toime ning puudumisega ei osata seostada ei haiguslike seisundite tekkimist ega ka ravimist ning seega ei kuuluvat ta vitamiinide klassi.[8][9]

Ameerikas oli 2006.a. B15-vitamiin lisatud FDA poolt keelatud ainete nimekirja.[10]

Saamine ja omandamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimene võib saada pangaamhapet nii taimse kui loomse toiduga, millest vitamiin imendub organismi peensooles. B15-vitamiini varude kohta organismis ja metabolismist on vähe teada, kuid oletatakse, et sarnaselt teistele B-rühma vitamiinidele ei vaja organism teda suurtes kogustes, pigem kofaktorina rakusisesel metabolismil (signaliseerimissüsteemis), osaledes sel viisil ringluses mõnda aega.

Taimsed depood[muuda | redigeeri lähteteksti]

B15-vitamiini allikateks on mandlid (koos koorega), kaunviljad (eriti läätsed), kõrvitsaseemned, seesamiseemned, täisterariis ja [[õllepärm] jpt. Suur kogus pangaamhapet leidub ka kikerherne (Cicer Arietum) seemnetes. [11]

Loomsed depood[muuda | redigeeri lähteteksti]

Härja veri ja hobuse maks. [12]

Kliiniline meditsiin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Meditsiinis kasutatakse pangaamhappe preparaate süstelahusena. Oletatavasti sobivad lihasesüstid lihaskoe (sh südamelihase) funktsionaalsuse tõstmiseks.

Biofunktsioonid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pangaamhappe toime kohta tehakse esialgu vaid oletusi. Ta võib olla "liikuvate" metüülrühmade doonoriks koliini, fosfatidüülkoliinide, kreatiini jt sünteesis. Ta tõstab organismi hapnikutarbimist lihaskoes (väheneb aeroobne glükolüüs ja piimhappe kuhjumine), soodustab südamelihase tööd ja glükoosi oksüdeerumist, stimuleerib närvisüsteemi ja näärmeid.

Üle- ja alatarbimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pole teada B15vitamiini alatarbimisest tingitud pangaamhappe defitsiiti. Oletatakse, et defitsiit võib põhjustada rakuhingamise intensiivsuse ja südamelihase töövõime langust, samuti näärmete ja närvikoe kahjustusi ning rasvinfiltratsiooni maksas.

Ka ületarbimise kohta on vähe teada. Korduval lihassüstil peaks ohutu annus jääma 2–10 mg piiridesse.

Alternatiivmeditsiin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaatamata B15-vitamiini keelustamisele USAs, propageerivad sealsed alternatiivravi tunnustatud spetsialistid siiski B15-vitamiini paljude inimorganismi haiguslike seisundite ravis ning ennetamisel, eriti oluliseks peetakse tema rolli neerupealise (neerupealiseid teatakse meil tavaliselt stressi sündroomi kaudu) töö toetamises ning reguleerimises.[13]

Lynne McTaggart oma raamatus "The Cancer Handbook : What's Really Working (What Doctor's Don't Tell You)" kirjeldab lisaks teistele loodusravi komponentidele ka B-rühma vitamiinide (sh B15-vitamiini) olulist rolli pahaloomuliste kasvajate (vähktõve) alternatiivravis.[14]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. L.Torrey, When is a vitamin a non-fuel nutrient, New Scientist, 1. juuni 1978, nr 1105, Google`i ajakiri
  2. L.Torrey, When is a vitamin a non-fuel nutrient, New Scientist, 1. juuni 1978, nr 1105, Google'i ajakiri
  3. E. T. Krebs, Vitamin B15 (pangamic Acid): Properties, Functions and Use, Russian Publication by Science Publishing House, Moskva, U.S.S.R., 1965
  4. http://simplehealthsolutions.info/hall-of-fame/main-hall/dr-ernst-t-krebbsvitamin-b17-laetrile/
  5. T. E SIONG, A. RASAD, PANGAMIC ACID (VITAMIN B15) I. The Actual State of Research, 1979, Journal of the Malaysian Pharmaceutical Society, 6(1):22-27. 1979, [1]
  6. L.Torrey, When is a vitamin a non-fuel nutrient, New Scientist, 1. juuni 1978, nr 1105, Google'i ajakiri
  7. ingl k , T. E SIONG, A. RASAD, PANGAMIC ACID (VITAMIN B15) I. The Actual State of Research, 1979, Journal of the Malaysian Pharmaceutical Society, 6(1):22-27. 1979
  8. W. Friedrich, "Vitamins", 1988, ISBN 3-11-010244-7
  9. G. F. Combs, Jr., "The Vitamins. Fundamental Aspects in Nutrition and Health", 4. trükk, 2012, ISBN 978-0-12-381980-2,
  10. Dr. J.Starr Hull, The Forbidden Vitamin B15, 2006
  11. C.P. Khare, "Indian Medicinal Plants: An Illustrated Dictionary", lk 145-146, 2007, ISBN 978-0-387-70637-5, Google'i raamatu veebiversioon
  12. T. E SIONG, A. RASAD, PANGAMIC ACID (VITAMIN B15) I. The Actual State of Research, 1979, Journal of the Malaysian Pharmaceutical Society, 6(1):22-27. 1979,
  13. J. Starr Hull (2006) The Forbidden Vitamin B15
  14. McTaggart, L. (2000). McTaggart, L., toim. The Cancer Handbook : What's Really Working (What Doctor's Don't Tell You) (väljaanne 2 ). NY: Square One Publishers. p. 192. ISBN 978-1890612184. 

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Lynne McTaggart, The Cancer Handbook : What's Really Working (What Doctor's Don't Tell You) , 2000, ISBN 978-1890612184