Bülbüllased
| Bülbüllased | ||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Punapõsk-bülbül (Pycnonotus jocosus)
|
||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||
|
Bülbüllased (Pycnonotidae) on väikeste ja keskmise suurusega laululindude sugukond värvuliste seltsist. Liike on umbes 130.
Sisukord |
[redigeeri] Levik
Bülbüllased on looduslikult levinud Aafrikas (peale Sahara), Madagaskaril, Komooridel, Maskareenidel, Seišellidel, Lähis-Idas, Lõuna-Aasias, Jaapanis, Taivanis ja Malai saarestikus (peale mõnede Maluku saarte ja Uus-Guinea). Mõnda liiki on introdutseeritud ka mujale.
[redigeeri] Välimus
Bülbüllaste sulestik on kohev ja enamasti tagasihoidlikult oliivroheliste, kollaste või pruunide toonidega. Vähesed liigid on ereda värvusega. Bülbüllastel on suhteliselt laiad ja tömbi otsaga tiivad, keskmise pikkusega saba ning lühikesed ja nõrgad jalad.
[redigeeri] Eluviisid
Bülbüllased asustavad kultuur- ja metsamaastikku. Nad toituvad peamiselt marjadest, ka seemnetest ja putukatest. Bülbüllased on monogaamsed. Nad ehitavad kausja pesa puu okste vahele 1–15 meetri kõrgusele. Kurnas on 2–5 muna. Pärast pesitsusaega tegutsevad nad salkades.
[redigeeri] Viited
- Loomade elu 6. kd, lk 358–359
