Bülbüllased

Allikas: Vikipeedia
Bülbüllased
Punapõsk-bülbül (Pycnonotus jocosus)
Punapõsk-bülbül (Pycnonotus jocosus)
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Bülbüllased Pycnonotidae
George Robert Gray, 1840

Bülbüllased (Pycnonotidae) on väikeste ja keskmise suurusega laululindude sugukond värvuliste seltsist. Liike on umbes 130.

Levik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bülbüllased on looduslikult levinud Aafrikas (peale Sahara), Madagaskaril, Komooridel, Maskareenidel, Seišellidel, Lähis-Idas, Lõuna-Aasias, Jaapanis, Taivanis ja Malai saarestikus (peale mõnede Maluku saarte ja Uus-Guinea). Mõnda liiki on introdutseeritud ka mujale.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bülbüllaste sulestik on kohev ja enamasti tagasihoidlikult oliivroheliste, kollaste või pruunide toonidega. Vähesed liigid on ereda värvusega. Bülbüllastel on suhteliselt laiad ja tömbi otsaga tiivad, keskmise pikkusega saba ning lühikesed ja nõrgad jalad.

Eluviisid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Bülbüllased asustavad kultuur- ja metsamaastikku. Nad toituvad peamiselt marjadest, ka seemnetest ja putukatest. Bülbüllased on monogaamsed. Kausja pesa ehitavad nad puu või põõsa okste vahele 1–15 meetri kõrgusele. Kurnas on 2–5 muna. Pärast pesitsusaega tegutsevad nad salkades.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]