Ayahuasca

Allikas: Vikipeedia
Aya-cooking.jpg

Ayahuasca on Lõuna-Ameerika päritoluga taimetee, mis on valmistatud ühest või mitmest taimest, mis sisaldavad hallutsinatsioone esile kutsuvat ainet dimetüültrüptamiini (DMT; leidub näiteks sellistes taimedes nagu Psychotria viridis (chacruna) või Diplopterys cabrerana (chaliponga)) ja monoamiini oksüdaasi inhibiitorit (MAOI; näiteks traditsiooniliselt ayahuasca põhikomponendiks peetav amasoonase kaapiväät Banisteriopsis caapi), mis peatab maos ja sooltes DMT-d lagundava ensüümi (monoamiinide oksüdaasi) toime.

Joogil on oksendamist esile kutsuv toime, võib esineda ka kõhulahtisust. Tekivad hallutsinatsioonid, mis jäävad püsima 2–6 tunniks sõltuvalt joogi tugevusest. Joogi mõju igale tarvitajale on individuaalne, sõltuvalt vaimsest tervisest ja emotsioonidest.

Religioosselt on Lõuna-Ameerikas ayahuascat tarvitatud juba tuhandeid aastaid. Šamaanid ravisid inimesi üldiselt ise ayahuascat tarbides, kuigi on teada ka mõned juhud, kus ka patsient tarbis "püha" jooki.

Välislingid [muuda]