Axel Munthe

Axel Munthe

Axel Munthe (31. oktoober 1857 Oskarshamn – 11. veebruar 1949 Stockholm) oli rootslasest arst ning inglis- ja rootsikeelne kirjanik.

Munthe abiellus oma esimese abikaasa Ultima Hornbergiga 24. novembril 1880. Hornberg oli rootslane, keda Munthe kohtas kunstiõpingute ajal Pariisis. Abielu lahutati vähem kui kümne aasta pärast. Aastal 1892 abiellus Ultima uuesti rootsi töösturi Gustaf Richteriga. Aastal 1893 sündis sellest abielust poeg. Aastal 1895 Ultima suri.

Aastal 1907 abiellus Munthe inglase Hilda Pennington-Melloriga. Neil oli kaks poega, Peter ja Malcolm Munthe. Hilda oli aristokraat, kelle perel olid Inglismaal märkimisväärsed valdused. Abielu kestis Axeli surmani 1949; Hilda ise elas 1967. aastani.

Munthe ravis Napolis katku ja oli rahva seas väga populaarne.

Ta vältis arstimite väljakirjutamist patsiendile nii palju kui võimalik, kasutades selle asemel raviks hüpnoosi, muusikat ja teisi alternatiivseid vahendeid. Ta pooldas eutanaasia kasutamist lootusetutes olukordades, näiteks marutõve korral, kui patsienti ootas ees ainult pideva valu ja hulluse aeg, mis vältimatult surmaga lõppes. Ta oli ise kaudselt seotud Louis Pasteuri uuringutega marutõvevastase vaktsiini väljatöötamiseks.

Tema raamat "San Michele raamat" (1929) on tõlgitud vähemalt 45 keelde. See on üks 20. sajandi menukamaid kirjandusteoseid. Selle eri keeltes ilmunud tõlkeid saab näha Axel Munthe majamuuseumis.

Munthe kirjutas varem teisigi raamatuid, "San Michele raamat" on tema viimane teos. Tema esimesed raamatud ei saanud eriti tuntuks ja tänapäevalgi pole neid kuigivõrd välja antud.

Eestikeelsena on "San Michele raamat" välja antud 1938 ja 1940 Tallinnas, 1952 Torontos ning taas Tallinnas 1992 (kirjastus "Monokkel") ja 2006 (kirjastus "Penikoorem"). Raamatu on eesti keelde tõlkinud Heino Meister.

Capri saarel oli Munthe ja ta kaasa headeks sõpradeks Jakob von Uexkülli pere.