Axel Lillie

Allikas: Vikipeedia
Axel Lillie

Krahv Axel Lillie (23. juuli 1603 Berga mõis, Högsby, Småland20. detsember 1662 Löfstadi loss, Östergötland) oli Rootsi sõjaväelane ja poliitik.

1620 sai temast noore kuninga Gustav II Adolfi paaž.[1] 1635 Östgöta ratsaväeülem, 1638 kindralmajor ja Stralsundi komandant, 1641 Rootsi Pommeri asekuberner, pärast osalemist 1642 aasta Breitenfeldi lahingus Leipzigi ja Meißeni asekuberner, 1648 riiginõunik. 26. märtsil 1651 sai ta vabahärratiitli, millega kaasnes Käkisalmi läänis Kitee vallas asunud maavaldus. 1652 riigikammernõunik ja Karjala laaman. Sama aasta 20. augustil sai ta krahvitiitli ja Lillienborgi krahvkonna Hallandis, ning määrati Rootsi Pommeri kindralkuberneriks. 1654 kindral, 1655 Hallandi kindralkuberner, 20. veebruarist 1657 feldmarssal ja kuningliku Sõjakolleegiumi president.[2]

14. septembril 1661 määrati ta Liivimaa kindralkuberneriks.[3][4]

Perekond[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tema vanemad olid Poola-Rootsi sõja Kircholmi lahingus hukkunud rittmeister Gustav Axelsson Lillie (surn.1605) ja Karin Bengtsdotter Bagge.[5]

Ta abiellus 1630 Stockholmis Christina von Mörneriga (1610–1663), kes oli asehalduri ja kammernõuniku Otto Helmer von Mörneri (1569–1612) ja Maria von der Grünau (1583–1634) tütar, [6] Tartu õuekohtu presidendi ja Tuna vabahärra Carl Mörneri (1605–1665) vend.[7] Abielust sündis:

  • Axel (1637–1692), kammerhärra, Upplandi maavanem (1666–1679), Löfstadi lossi pärija, abiellus 1665 Maria Elisabeth Stenbockiga (1650–1693)
  • Catharina, abiellus 1664 ooberst Gustaf Adam Banériga (1624–1681), kes oli feldmarssal krahv Johan Banéri (1596–1641) poeg
  • Gustaf Helmer (1639–1684), Upplandi rügemendiülem, abiellus 1663 Eestimaa maanõuniku Hans Wachtmeisteri (1609–1652) tütre, Björkö vabapreili Anna Wachtmeisteriga.[8]
  • Leonard (1642–1667)

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Nordisk familjebok, 1912, lk. 521 (rootsi keeles)
  2. Svenskt biografiskt handlexikon, 1906, lk. 56 (rootsi keeles)
  3. August Wilhelm Hupel: Historisch-chronologisch-biographische Nachrichten von den liefländischen Generalgouverneuren, Gouverneuren und Statthaltern des Schlosses zu Riga zur königl. schwedischen Regierungszeit. / "Nordische Miscellaneen" St. 18-19, Riga: Hartknoch 1789, lk. 487-488
  4. Nordisk familjebok, 1885, lk. 1301 (rootsi keeles)
  5. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.17
  6. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.247-248
  7. Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., 1754, lk.90
  8. Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2, 1.2: Estland, Görlitz, 1930 lk.267
Eelnev:
Krahv Robert Douglas
Liivimaa kindralkuberner
16611662
Järgnev:
Krahv Bengt Gabrielsson Oxenstierna