Avril Lavigne

Allikas: Vikipeedia
Avril Lavigne
Avril Lavigne (2019)
Avril Lavigne (2019)
Sünninimi Avril Ramona Lavigne
Sündinud 27. september 1984 (39-aastane)
Belleville, Ontario, Kanada
Stiilid pop punk, pop rock
Elukutse laulja, laulukirjutaja, näitleja
Pill laul, kitarr
Tegev 1999–
Plaadifirma Arista, RCA, Epic, BMG, Avril Lavigne Music, DTA
Veebileht avrillavigne.com
theavrillavignefoundation.org

Avril Ramona Lavigne (sündinud 27. septembril 1984 Kanadas Ontario provintsis) on kanada laulja, laulukirjutaja ja näitleja.

Noorpõlv[muuda | muuda lähteteksti]

Lavigne sündis Belleville'is Ontario provintsis. Tema isa Jean-Claude on sündinud Prantsusmaal, ema Judy Kanadas. Tütre nimeks valisid nad Avril, sest see tähendab prantsuse keeles aprilli. Tal on vanem vend Matthew ja noorem õde Michelle. Esimesena märkas tema annet ema, kui Avril hakkas kaheaastaselt koos emaga kirikulaule laulma. Kui Lavigne oli viieaastane, kolis pere väiksesse Napanee linna, kus elas tol ajal umbes 5000 inimest.

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

1999–2003: Karjääri algusaastad ja "Let Go"[muuda | muuda lähteteksti]

1998. aastal võitis Lavigne konkursil õiguse laulda teise kanadalase Shania Twaini kontserditurneel. Ta laulis koos Twainiga tolle kontserdil Ottawas laulu "What Made You Say That". Esinemise ajal Lennoxi kohaliku omavalitsuse teatris märkas Lavigne'i kantrilaulja Steve Medd, kes kutsus teda oma 1999. aastal ilmunud albumile "Touch the Sky" tausta laulma. Lavigne tegi seda ja laulis ka Meddi järgmisel aastal ilmunud plaadil "My Window to You" kahes laulus.

2000. aasta novembris kutsuti ta plaadiettevõtte Arista Records stuudiosse New Yorgis. Ettevõtte juhid kuulasid teda laulmas ja leping sõlmiti kohe. Kuid tülid tekkisid sellega, et Lavigne'ile pakuti teiste laule, aga ta tahtis laulda enda kirjutatud laule.

Vaidlused kestsid aasta otsa, siis sai Lavigne oma tahtmise ja 4. juunil 2002 ilmus plaat "Let Go", mis tõusis Austraalias, Kanadas ja Suurbritannias edetabeli juhiks ning Ameerika Ühendriikides teiseks. Ta oli siis 17-aastane ja tol ajal noorim solist, kes Suurbritannia edetabelit juhtinud. Aasta lõpuks sai "Let Go" neljakordseks plaatinaplaadiks ja aasta müüduimaks plaadiks ning Lavigne aasta müüduimaks naisartistiks. 2003. aasta mais oli "Let Go" ka Kanadas miljon albumit müünud, 2009. aastaks oli üle maailma müüdud seda plaati üle 16 miljoni, neist Ameerika Ühendriikides üle 6 miljoni. Sellel olnud singel "Complicated" tõusis samuti Austraalias 1. ja Ameerika Ühendriikides 2. kohale, samal plaadil olnud singlid "Sk8er Boi" ja "I'm with You" jõudsid Ameerika Ühendriikides esikümnesse. Kõik kolm jõudsid Billboardi edetabeli tippu ja Lavigne on läbi aegade teine esineja (esimene oli Ace of Base), kelle debüütalbumilt on lausa kolm lugu ("Complicated" 8 nädalaks, "Sk8er Boi" 1 nädalaks ja "I'm with You" 4 nädalaks) Billboardi tippu jõudnud. Kolmandana suutis seda Lady Gaga.

Lavigne sai MTV 2002. aasta uustulnuka auhinna, nimetati Juno auhinnale 6 kategoorias, millest võitis 4. Grammy kandidaadiks nimetati ta koguni 8 kategoorias, sealhulgas aasta laulu ("Complicated") ja uustulnuka kategoorias. Oma debüütalbumiga läks ta turneele "Try to Shut Me Up Tour".

2004–2005: "Under My Skin"[muuda | muuda lähteteksti]

Lavigne esinemas Burnabys, 2004

Tema teine album "Under My Skin" ilmus 25. mail 2004. See debüteeris Austraalias, Jaapanis, Kanadas, Mehhikos, Suurbritannias ja USA-s. Seda albumit müüdi üle 10 miljoni eksemplari. Selle esimene singel "Don't Tell Me" tõusis esikohale Argentinas, Mehhikos ja USA-s, esiviisikusse Kanadas ja Suurbritannias ning esikümnesse Austraalias ja Brasiilias. Teine singel "My Happy Ending" tõusis esikohale Mehhikos ja USA-s, esiviisikusse Austraalias ja Suurbritannias ning esikümnesse Billboardi edetabelis. Kolmas singel "Nobody's Home" tõusis esikohale Argentinas ja Mehhikos. 2004. aastal oli Lavigne kõige enam plaate müünud kanada esineja ja maailma parim pop-rokkesineja. 2005. aastal nimetati ta 5 Juno kandidaadiks, millest ta võitis 3, sealhulgas aasta esineja kategoorias. Selle albumiga läks ta turneele "Bonez Tour".

2006–2011: "The Best Damn Thing" ja "Goodbye Lullaby"[muuda | muuda lähteteksti]

Lavigne'i kolmas album "The Best Damn Thing" tuli välja 17. aprillil 2007. Album tõusis edetabelis Billboard 200 esimeseks ning selle esisingel "Girlfriend" on üks selle kümnendi suurimaid singleid. See oli 2007. aasta enim alla laaditud singel ning seda on müüdud üle 7 miljoni eksemplari. Lisaks teistele auhindadele võitis ta oma esimesed kaks MTV Euroopa muusikaauhinda. Kolmanda albumiga läks ta turneele "The Best Damn World Tour", millega külastas 1. juulil 2008 ka Eestit.[1]

2010. aastal avaldas ta filmi "Alice imedemaal" heliriba jaoks laulu "Alice". Lavigne'i neljas album "Goodbye Lullaby" ilmus 2. märtsil 2011. Võrreldes tema eelmiste albumitega on "Goodbye Lullaby" rahulikuma kõlaga ning sisaldab palju akustilist kitarri. "Goodbye Lullaby" laulude salvestamine algas novembris 2008. Selle ilmumiskuupäev lükkus mitu korda edasi, mis oli Lavigne'i sõnul tema plaadifirma tõttu. Albumit on müüdud üle 500 000 koopia Ameerika Ühendriikides. Neljanda albumiga läks ta turneele "The Black Star Tour".

2012–praeguseni: "Avril Lavigne", "Head Above Water" ja "Love Sux"[muuda | muuda lähteteksti]

Lavigne esinemas septembris 2019

Viienda albumi esisingel "Here's to Never Growing Up" avaldati aprillis 2013 ning jõudis edetabelis Billboard Hot 100 top kahekümne sekka. Teine singel "Rock n Roll" avaldati augustis 2013. Album nimega "Avril Lavigne" ilmus 1. novembril 2013 ning on Kanadas müünud üle 500 000 eksemplari. Albumiga läks ta oma viiendale turneele "The Avril Lavigne Tour".

Kuues album "Head Above Water" ilmus 15. veebruaril 2019. Album on suuresti inspireeritud Lavigne'i võitlusest Lyme'i tõvega, mille tõttu oli ta pikka aega voodihaige. Album jõudis esikümnesse Austraalias, Austrias, Kanadas, Saksamaal, Itaalias, Jaapanis, Šveitsis ja Suurbritannias. Kuuenda albumiga läks ta turneele "Head Above Water Tour", mille Euroopa kontserdid lükati koroonapandeemia tõttu edasi.

8. jaanuaril 2021 avaldati Lavigne'i ja Mod Suni ühissingel "Flames". 16. juulil 2021 avaldas Willow Smith oma neljanda albumi "Lately I Feel Everything", mille ühes laulus osaleb ka Lavigne. 3. novembril teatas Lavigne, et ta sõlmis lepingu Travis Barkeri plaadifirmaga DTA Records. Singel "Bite Me" avaldati 10. novembril, teine singel "Love It When You Hate Me" avaldati 14. jaanuaril. Seitsmes album "Love Sux" ilmus 25. veebruaril 2022.

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Aastail 2006–2010 oli Avril abielus Sum 41 bändiliikme Deryck Whibleyga ning aastail 2013–2015 Nickelbacki laulja ja kitarristi Chad Kroegeriga.

Taustabänd[muuda | muuda lähteteksti]

Avril Lavigne'i kontsert 2014. aastal São Paulos

Praegused liikmed

  • Steve Ferlazzo – klahvpillid (2007 – praeguseni)
  • Rodney Howard – trummid, löökpillid (2007 – praeguseni)
  • Dan Ellis – juhtkitarr, taustalaul (2013 – praeguseni)
  • David Immerman – rütmikitarr, taustalaul (2013 – praeguseni)
  • Matt Reilly – basskitarr, taustalaul (2019 – praeguseni)
  • Chris Reeve – trummid, löökpillid (2019 – praeguseni)

Endised liikmed

  • Matt Brann – trummid, löökpillid (2002–2007)
  • Jesse Colburn – rütmikitarr (2002–2004)
  • Mark Spicoluk – basskitarr, taustalaul (2002)
  • Evan Taubenfeld – juhtkitarr, taustalaul (2002–2004)
  • Charlie Moniz – basskitarr (2002–2007)
  • Devin Bronson – kitarr, taustalaul (2004–2008)
  • Craig Wood – rütmikitarr, taustalaul (2004–2007)
  • Jim McGorman – rütmikitarr, taustalaul (2007–2013)
  • Steve Fekete – kitarr, taustalaul (2008–2013)
  • Al Berry – basskitarr, taustalaul (2007–2019)

Stuudioalbumid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Avril Lavigne esineb Saku Suurhallis". elu.ohtuleht.ee. 6. detsember 2007. Vaadatud 02.03.2022.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]