Avatud süsteemide sidumise arhitektuur
 |
See artikkel vajab toimetamist. Lisainfot võib leiduda arutelulehel. Palun aita artiklit toimetada. |
Avatud süsteemide sidumise arhitektuur (inglise Open Systems Interconnection, OSI) on ISO ja ITU-T koostöös 1977. aastal valminud andmesideprotokollide kontseptuaalne mudel (OSI-mudel)[1].
OSI-baasmudel (ka OSI-raammudel) on 7-kihilise arhitektuuriga ning see annab loogilise struktuuri konkreetsetele andmesidevõrkude standarditele[1]. OSI-baasmudeli kohaselt jagatakse sõnumi edastamiseks vajaminevad funktsioonid 7 kihi vahel. Iga kiht suhtleb otseselt vaid naaberkihtidega ja madalamate kihtide kaudu ühenduspartneri sama kihiga. Iga kiht täidab ühte osa tervikust.
OSI-projekt lõpetati 1996. aastal[1]. Praegu kasutatakse seda mudelit õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtete tundma õppimiseks[1].
OSI-mudeli 7 kihti [muuda]
| OSI raammudel | |||
|---|---|---|---|
| Andmeühik | Kiht | Funktsioon | |
| Võrguseadme kihid |
Andmed | 7. Rakenduskiht | Suhtlemine rakendustega |
| 6. Esitluskiht | Andmeedastus ja krüpteerimine | ||
| 5. Seansikiht | Hostidevaheline kommunikatsioon | ||
| Segment | 4. Transpordikiht | Otspunktide vaheline ühendus ja usaldatavus (TCP) | |
| Edastus- keskkonna kihid |
Pakett | 3. Võrgukiht | Marsruutimine ja loogiline adresseerimine (IP) |
| Kaader | 2. Kanalikiht (lülikiht) | Füüsiline adresseerimine (MAC & LLC) | |
| Bitt | 1. Füüsiline kiht | Meediumi, signaali ja andmete binaarne edastus | |
Füüsiline kiht ühendab seadme meediumiga (edastuskeskkonnaga) ja edastab andmed füüsilise bitijadana.
Kanalikiht ehk lülikiht ehk andmelülikiht (data link layer) jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mis vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea edastab kaadri teistkordselt. See omakorda jaguneb kaheks alamkihiks:
a) ülemiseks loogilise lüli reguleerimiskihiks (LLC) mis tagab universaalse liidese kanalite vahetuseks võrgukihiga ja
b) alumiseks meediapääsu reguleerimiskihiks (MAC), mille ülesandeks on adresseerimine ja kanalipöörduse juhtimine.
Võrgukiht kontrollib sõnumite marsruutimist võrgus. Levinuim võrgukihi protokoll on IP.
Transpordikiht korraldab sõnumite transporti (TCP).
Seansikiht korraldab dialoogi kahe jaama vahel ja teisendab nimesid ja aadresse.
Esitluskiht määrab andmete edastusviise ja tegeleb kodeerimise/dekodeerimisega.
Rakenduskiht suhtleb teenuseid kasutatavate rakendusprotsessidega (nt elektronposti klient).
Ajalugu [muuda]
Arvutivõrkude algusaegadel (1970. aastad) oli igal suuremal arvutitootjal ka oma arvutivõrgu protokoll:
- DIX - Digital/Intel/Xerox, PARC-is loodi ka Ethernet
- DNA (Digital Network Architecture) Digital Equipmentil
- SNA (System Network Architecture) IBM-il.
- CYCLADES
Need protokollid ei olnud ühilduvad ja võrgus said koos töötada vaid ühe tootja arvutid. Eeltoodud probleemi lahendamiseks alustas Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon ISO 1977. aastal mudeli loomist, mis võimaldaks erinevate tootjate seadmetel töötada koos ühes arvutivõrgus. 1983 tutvustas ISO töö tulemust, OSI raammudelit - avatud süsteemide ühendamise mudelit.
