Austria parlamendihoone

Allikas: Vikipeedia
Austria parlamendihoone (21. sajandi algus)
Austria parlamendihoone (20. sajandi algus)

Austria parlamendihoone (saksa keeles Parlament või Hohes Haus, varem ka Reichsratsgebäude) on hoone Viinis, kus käib koos Austria parlament.

Uusklassitsistlikus stiilis parlamendihoone arhitekt on Taanist pärit Theophilus Hansen. Hansen projekteeris selle nii, et kõik selle osad, kaasa arvatud sisekujundus, üksteisega sobiksid. Hansen kavandaski kogu sisekujunduse: skulptuurid, maalid, lühtrid jne.

Parlamendihoone koordinaadid on 48° 12′ 29″ N, 16° 21′ 29″ E.

1861. aastal vastu võetud konstitutsioon lõi Riiginõukogu (Austria osa Austria-Ungari riigi parlamendist. Riiginõukogule oli maja vaja. Otsustati rajada kaks hoonet (ülemkojale ja alamkojale). Plaanid muutusid pärast seda, kui 1867 kuulutati välja kaksikmonarhia ja Ungari sai omaenese seadusandliku kogu, mis asus Budapestis. Siis otsustati mõlemale kojale rajada ühine hoone.

Ajutine hoone (Abgeordnetenhaus) asus Währinger Straßel. See hoone sai ka hilisema parlamendihoone põhiplaani aluseks. Abgeordnetenhaus avati samal aastal, mil Austria-Ungari keiser Franz Joseph I rajas Riiginõukogu.

Valitsus käskis parlamendihoone rajada uusklassitsistlikus stiilis. See pidi meenutama Vana-Kreekat ja nende demokraatia ideaale. Parlamendihoone ees on Vana-Kreeka tarkusejumalanna Athena kuju, mille autorid on Karl Kundmann, Josef Tautenhayn ja Hugo Haerdlt.

Uus parlamendihoone ehitati Ringstraßele. See oli Viini esindustänav, mis loodi linna ümbritseva kindlustusvööndi kohale pärast linnamüüri ja linna ümbritseva vallikraavi likvideerimist.

Hoone jaoks hakati vundamendiauku kaevama 1874. aasta juunis ja nurgakivi pandi talle 2. septembril 1874. Samal ajal ehitati teisigi olulisi hooneid: Viini kunstiajaloomuuseum, Viini loodusloomuuseum, Viini raekoda ja Viini ülikool. 1883. aasta novembris hoone valmis ja seda hakati kohe kasutama. 4. detsembril 1883 toimus seal juba Riiginõukogu alamkoja esimene istung. Ülemkoja esimene istung toimus alles 16. detsembril 1884. Mõlemad kojad töötasid hoones kuni Austria-Ungari lagunemiseni 1918.

Hoone ja selle juurde kuuluv krunt võtavad enda alla 1,35 ha.

Teises maailmasõjas sai hoone tugevasti kannatada, kuid siseruumid taastati originaalkujul.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]