Austerservik

Allikas: Vikipeedia
Austerservik
Pleurotus ostreatus JPG4.jpg
Taksonoomia
Riik: Seened Fungi
Hõimkond: Kandseened Basidiomycota
Selts: Šampinjonilaadsed Agaricales
Sugukond: Servikulised Pleurotaceae
Perekond: Servik Pleurotus
Liik: Austerservik
Ladinakeelne nimetus
Pleurotus ostreatus
(Jacq. ex Fr.) Kumm.; Champ. Jura. Vosg. 1: 112, 1872

Austerservik (Pleurotus ostreatus) on servikuliste sugukonda serviku perekonda kuuluv kuuluv seen.

Kasvukoht[muuda | redigeeri lähteteksti]

Austerservikud on austrikarbikujulise viljakehaga, serviti puutüve külge kinnituvad seened, mis kasvavad parasniisketes metsades üle maailma, enamasti langenud puudel. Austerservik vajab viljumiseks madalat temperatuuri ja seepärast ilmub ta lehtpuudele hilissügisel ning püsib tugevate külmade saabumiseni, soojadel talvedel võib ta viljuda kuni kevadeni.[1] Tavalisem on ta parkides ja aedades, harvemini kasvab metsas.[1]

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Seenekübar on hallikas-, oliiv- kuni violetjaspruun või mustjas, tihti sinkjas, kleepuv, keeljas, väga lihakas ja kuni 15 cm suur.[2] Eoslehed valkjad, hallikad, kollakad või kahvatuvioletjad, jalale laskuvad.[2] Eoslehekesed on noorena valged, vanemana helepruunid.[1] Eoslehekestelt suurel arvul vabanevad eosed moodustavad tihti kübaratele valge eospulbrikihi.[1] Jalg on valge või hallikas, üleni viltjaskarvane, külgmine, mõnikord peaaegu puudub.[2]

Viljaliha on hele, tugev ja meeldiva seenele iseloomuliku huumuse moodi lõhnaga.[3]

Austerservik on üks vähestest teadaolevatest seentest, kes toitub ka puidus elavatest selgrootutest.[4] Seen suudab mütseeli abil lõksu püüda ja seedida ümarusse.[4] Sel viisil hangib seen lämmastikku.[4]

Toitained[muuda | redigeeri lähteteksti]

Austerservik sisaldab aminohappeid, vitamiine, kasulikke mineraalaineid ning mikroelemente.[5] Rasvasisaldus ei ole üle 3%, kalorsus 34 kcal/100g.[5] Austerservik on väga hea dieettoiduaine. Lisaks sisaldavad seened polüsahhariidid on vähivastase toimega ning pärsivad vananemist.[5]

Kasvatamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Austerservikute kasvatamine Euroopas sai alguse Saksamaal, kus seentega läbi kasvanud, pehmenenud ning vitamiinidega rikastatud põhku kasutati söödalisandina.[5] Selgus, et põhupallidel kasvavad seened on väga maitsvad ka inimtoiduna.[5] Nüüd kasvatatakse austerservikuid lehtpuupakkudel ja -kändudel metsas ja koduaias.[5] Seenekasvandustes kultiveeritakse neid aga saepurust või teraviljapõhust toitepinnasel.[5]

Kasutamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Austerserviku viljakehad kupatamist ei vaja, eriti maitsvad on praetult. Võib kasutada kastmetes, omletis jne. Sobivad ka marineerida ja soolata. Jalad on seenel lühikesed, kuid puisevõitu. Neid on soovitatav kuivatada ning jahvatada seenepulbriks, mida kasutada suppide ja kastmete valmistamiseks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]