August Konstantin Hörschelmann
August Konstantin Hörschelmann ka August Konstantin Heinrich ja Hoerschelmann (12. september 1842 Martna – 8. juuli 1913 Nõmme) oli Eestimaa vaimulik.
Õppis Tallinna toomkoolis 1857–1862 ja Tartu Ülikooli usuteaduskonnas 1862–1866. Pärast ülikooli lõpetamist töötas koduõpetajana. Õpetajaks ordineeriti 30. augustil 1870.
Töötas 1870–1886 Karuse Margareeta koguduse õpetajana(valiti ametisse 29. juulil 1870). Saadeti 3. veebruaril 1878 Bukaresti, et ta osaleks vaimulikuna Vene-Türgi sõjas. Kuid ta haigestus tüüfusse ja saadeti sama aasta mais koju tagasi.
14. oktoobril 1885 kutsuti August Konstantin Hörschelmann Hageri Lambertuse koguduse õpetajaks. Hageri õpetajaks introdutseeriti ta 2. veebruaril 1886. Tema eestvedamisel hakati ehitama uut kirikuhoonet. Kuna ta oli venestusvastane ja keelas rahval vene usku minemast, siis saadeti ta aastal 1892 kubermangust välja.
Siis oli ta Oranienbaumis luterlik pastor. Aastal 1897 kutsuti ta Haapsalu koguduse õpetajaks, kuid haiguse tõttu läks emerituuri. Pidas siiski vahetevahel teenistusi[1].
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Isa oli Martna pastor Otto August Leopold Hörschelmann, vend Alexander Anton Hörschelmann oli enne August Konstantini Hageri koguduse pastor, vend Johannes Eduard Hörschelmann oli Martna, Moskva eesti, Narva Jaani ja Jamburgi koguduse pastor.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Liivi Aarma. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525-1885. Tallinn 2007.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- August Konstantin Hörschelmann Eesti biograafilises andmebaasis ISIK