August 2016

2016. aasta augusti kroonika. Kuu algas esmaspäeval ja lõppes 31 ööpäeva pärast kolmapäeval.

Kuupäevad: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 27 28 29 30 31

1. august[muuda | muuda lähteteksti]

Ameerika Ühendriigid alustasid Liibüa rahvusliku koosmeele valitsuse palvele vastu tulles õhulöökide andmist äärmusliku islamiorganisatsiooni Islamiriik positsioonidele Surti sadamalinnas.^[1]
Ameerika Ühendriikide elektriautode tootja Tesla Motors teatas, et kavatseb 2,6 miljardi USA dollari eest osta päikesepaneele tootva ettevõtte SolarCity.^[2]
Islandi presidendina astus ametisse Guðni Thorlacius Jóhannesson.^[3]
Süüria kodusõda: Süüria põhjaosas tulistasid valitsusvastased mässulised alla Venemaa õhujõududele kuulunud transpordihelikopteri Mi-8, kõik selle pardal viibinud viis sõjaväelast hukkusid.^[4]
Venezuela keskvalimiskomisjon teatas, et opositsioon on kokku saanud president Nicolás Maduro umbusaldamise referendumi korraldamiseks vajalikud ühe protsendi hääleõiguslike kodanike allkirjad.^[5]
Eestis Tartus andis Kõrgema Sõjakooli senine ülem major Marek Tiidrus õppeasutuse juhtimise üle major Erkki Roosnurmele.^[6]
Kaitseliidu Tallinna maleva uueks pealikuks sai kolonelleitnant Toomas Väli ja Lääne maleva pealikuks kolonelleitnant Rasmus Lippur.^[6]

2. august[muuda | muuda lähteteksti]

Türgi majandusminister Bülent Tüfenkci teatas, et hiljutine riigipöördekatse läks Türgi majandusele maksma vähemalt 300 miljardit Türgi liiri ehk umbes 90 miljardit eurot.^[7]
Eesti peaminister Taavi Rõivas oli ametlikul ringsõidul Hiiu maakonnas.^[6]
Rapla maakonnas algas kuni 6. augustini kestnud Admiral Pitka luurevõistlus.^[6]

3. august[muuda | muuda lähteteksti]

Araabia Ühendemiraatides Dubai rahvusvahelises lennujaamas süttis põlema seal hädamaandumise teinud lennufirma Emirates lennuk Boeing 777-300. Kõik 282 reisijat ja 18 meeskonnaliiget õnnestus siiski evakueerida, kuid pääste- ja kustutustööde käigus hukkus üks tuletõrjuja.^[8]
Nepali parlament valis häältega 363:210 riigi uueks peaministriks Pushpa Kamal Dahali, kes astus ametisse järgmisel päeval.^[3]
Suurbritannia pealinnas Londonis Russell Square'il ründas 19-aastane somaali päritolu Zakaria Bulhan noaga inimesi. Rünnakus hukkus üks inimene ja veel viis inimest sai vigastada, politsei võttis ründaja vahi alla. Kui esialgu kahtlustati rünnaku põhjusena terrorismi, siis hiljem selgus, et ründajal olid vaimse tervise häired.^[9]
Tuneesia president Muḩammad al-Bājī Qā‘id as-Sabsī tegi uue valitsuse moodustamise ülesandeks Youssef Chahedile.^[3]
Kehtima hakkas esimene terves Euroopas ühtne ohtlike invasiivsete võõrliikide nimekiri. Esimeses nimekirjas on 37 liiki, millest 8 leidub teadaolevalt ka Eestis.^[10]
2016. aasta Eesti presidendivalimised: Eesti Reformierakonna juhatus kinnitas erakonna presidendikandidaadiks Siim Kallase.^[11]

4. august[muuda | muuda lähteteksti]

Austria liidukantsler Christian Kern teatas, et teeb Euroopa Liidu valitsusjuhtidele ja riigipeadele ettepaneku lõpetada Türgi liitumiskõnelused Euroopa Liiduga, võttes arvesse Türgis riigipöördekatse järel toimunud ulatuslikke inimõiguste rikkumisi.^[12]
Kosovo pealinnas Prištinas heideti riigi parlamendihoone pihta lõhkeseadeldis. Toimunud rünnakus keegi vigastada ei saanud.^[13]
Lõuna-Aafrika Vabariigis toimusid kohalike omavalitsuste valimised. Valitsev erakond Aafrika Rahvuskongress saavutas küll üleriigiliselt valimistel võidu, kuid kaotas eelmiste valimistega võrreldes kaheksa protsenti toetust. Kolm suurt linna – Pretoria, Johannesburg ja Port Elizabeth – läksid suurima opositsioonierakonna Demokraatlik Allianss kontrolli alla.^[14]
Rahvusvaheline Olümpiakomitee kiitis heaks 271 Venemaa sportlase osalemise 2016. aasta suveolümpiamängudel. Varem oli riikliku dopinguskandaali tõttu kahtluse alla sattunud suurema osa 389-liikmelise Venemaa olümpiadelegatsiooni osalemine olümpiamängudel.^[15]
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan lubas kehtestada sanktsioonid kõigi islamivaimuliku Fethullah Güleni ja tema liikumisega seotud ettevõtete vastu. Türgi võimud peavad Güleni ja tema mõttekaaslasi vastutavaks sõjaväelise riigipöördekatse korraldamise eest.^[16]
Eestisse saabus kahepäevasele ametlikule visiidile Suurbritannia õhuväe ülem kindral Stephen Hiller.^[6]
Eesti kultuuriminister Indrek Saar alustas kümnepäevast visiiti Brasiilias, et osaleda Eesti valitsuse ametliku esindajana 2016. aasta suveolümpiamängudel.^[6]

5. august[muuda | muuda lähteteksti]

Brasiilias Rio de Janeiros avati 2016. aasta suveolümpiamängud.
Kasahstani president Nursultan Nazarbajev kohtus Türgi presidendi Recep Tayyip Erdoğaniga ja teatas pärast kohtumist, et saadab riigist välja kõik Türgi riigipöördekatse väidetava kavandaja Fethullah Güleni ja tema liikumisega seotud õpetajad.^[17]
Paraguay kutsus diplomaatilise tüli tõttu tagasi oma suursaadiku Venezuelas. Otsus järgnes Venezuela presidendi Nicolás Maduro süüdistustele, et Paraguay, Argentina ja Brasiilia on moodustanud kaubandusblokis Mercosur kolmikliidu Venezuela vastu.^[18]
Prantsusmaa põhjaosas Roueni linnas hukkus keldribaari Cuba Libre põlengus 13 inimest ja veel kuus inimest sai vigastada. Tulekahju puhkes, kui sünnipäevapeol kasutatud küünaldest võttis tuld baari lagi.^[19]
Taani õhuvägi sooritas oma esimesed rünnakud äärmusliku islamiorganisatsiooni Islamiriik positsioonidele Süürias.^[20]
Eestis Tallinnas Stenbocki majas toimus avatud uste päev, mille raames said huvilised tutvuda Eesti peaministri ja valitsuse tööruumidega.^[6]
Kaitseliidu Jõgeva maleva pealikuna astus ametisse kolonelleitnant Tarmo Laaniste.^[6]

7. august[muuda | muuda lähteteksti]

São Tomés ja Príncipes toimus presidendivalimiste teine voor. Presidendiks valiti ainsana kandideerima jäänud Evaristo Carvalho, sest tema vastaskandidaat Manuel Pinto da Costa taandas oma kandidatuuri. Valimisaktiivsus oli 46%, erakordselt palju (17,8%) oli kehtetuks tunnistatud valimissedeleid.^[3]
Tais toimus rahvahääletus uue põhiseaduse küsimuses.

8. august[muuda | muuda lähteteksti]

Liibanoni parlament ei suutnud kvoorumi puudumise tõttu järjekordselt riigile presidenti valida. Valimised lükati edasi 7. septembrile.^[3]
Tšaadis astus seoses president Idriss Déby uue ametiaja algusega ametist tagasi peaminister Albert Pahimi Padacké valitsus, kuid president nimetas juba samal päeval Padacké uuesti peaministriks.^[3]

11. august[muuda | muuda lähteteksti]

Sambias toimusid presidendi- ja parlamendivalimised. Presidendiks valiti napilt tagasi senine riigipea Edgar Lungu, kes sai 50,3% antud häältest.^[3]
Serbia parlament avaldas häältega 163:62 usaldust peaminister Aleksandar Vučići uuele valitsusele, mis andis seejärel ka ametivande ja astus ametisse.^[3]