Atlandi tuur

Allikas: Vikipeedia
Atlandi tuur
Acipenser sturio.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Luukalad Osteichthyes
Selts: Tuuralised Acipenseriformes
Sugukond: Tuurlased Acipenseridae
Perekond: Tuur Acipenser
Liik: Atlandi tuur
Ladinakeelne nimetus
Acipenser sturio
Linnaeus, 1758

Atlandi tuur ehk tuur ehk läänetuur (Acipenser sturio) on kala tuurlaste sugukonnast. See on üks Euroopa suurimaid kalu.

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhja-Ameerikas elavat tuura Acipenser oxyrhynchus peetakse ka atlandi tuura alamliigiks Acipenser sturio oxyrhynchus

Nimi[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuura rahvapäraste nimede seas on tuurakala, tuurkala, tüdi, sammikala, samb ja tüürakala.

Levila ja elupaigad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Atlandi tuur elab Euroopa rannikuvetes. Mõned on ületanud Atlandi ookeani ja jõudnud Põhja-Ameerikasse.

Tuur esineb ka Eestis, kuid on Läänemeres haruldane.

Ta elab rannalähedases madalas merevees, jõgede suudmealadel ja jõgedes.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuural on kiilukujuline lamenenud pea, mis lõpeb pika teravalt väljavenitatud ninamikuga (nokisega). Silmad on väiksed, pisut ovaalse kujuga, messingkollase vikerkestaga. Suu on väga väike ja asetseb kehas pikiteljega risti. Ta võib välja sopistuda. Nokise tipu ja suu vahel on neli tundlikke poiset.

Kere on piklik. Seljauimed asetsevad kaugel taga.

Keha katab soomuste asemel viis pikirida suuri radiaalmustriga luukilpe, nii et keha paistab viietahuline. Selja- ja küljekilbiridade vahel on palju väikesi rombikujulisi luunaaste, mille kuju on atlandi tuura iseloomulik tunnus. Peal on sõmerapinnalised tihedalt üksteise vastu liibuvad luuplaadikesed. Kala kasvades luukilbid lamenduvad ja nende paiknemine kehal jääb hõredamaks.

Kõht on kollane või hallikasvalge ja selg tume oliivhall (pruunikashall), rohekas või määrdunud kollane. Küljed on sinkjashõbedased.

Tuur on tavaliselt 1...2 m pikkune, kuid võib kasvada kuni 3,5 m pikkuseks (rekord umbes 5 m). Ta kaalub keskmiselt 150 kg, kuid võib kaaluda kuni 315 kg[2] (rekord 500 kg[3] või umbes tonn[4]).

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuur toitub limustest ja koorikloomadest, samuti väikestest kaladest.

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isased saavad suguküpseks kõige varem 11-aastaselt, tavaliselt 12...14-aastaselt (pikkus üle 100 cm), emased kõige varem 14-aastaselt, tavaliselt 16...18-aastaselt (pikkus üle 140 cm).

Tuur rändab suve algul tihti merest enam kui 1000 km kaugusele piki jõgesid sigima ja muneb kiirevoolulise jõe põhja 800 000...2 400 000 tumehalli kleepuvat muna, mis kleepuvad kivide külge.

Eluiga[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuur elab kuni 40-aastaseks, rekord on 100 aastat.[5]

Ökoloogia ja looduskaitse[muuda | redigeeri lähteteksti]

19. sajandi alguses oli laialt levinud atlandi tuura kaaviar (emaste viljastamata mari). 17. sajandil maksis Narva linn kõik maksud Rootsi kuningale tuuraga.

Et teda liha ja marja saamiseks tugevasti ülepüütud, on ta nüüdseks haruldane. Ta on kriitiliselt ohustatud liik (IUCN 2.3). Aastal 1982 võeti ta Euroopas kaitse alla.

Atlandi tuuri arvatakse olevat alles umbes 400. Suure levila ja väikese arvukuse tõttu on emastel ja isastel väga raske üksteist leida. Ennustatakse, et tuur sureb välja.

Eestis püüti tuur (Maria) viimati 1996 Muhus Võrkaia kalurite poolt.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. (2009). "Acipenser sturio." IUCNi punase nimistu ohustatud liigid. IUCN 2011.
  2. Loomad, Dorling Kindersley 2002 ISBN 9985-76-548-6
  3. Andmebaas FishBase
  4. Andreas Vilcinskas. 1000 kala, Tallinn: Sinisukk 2006, ISBN 9949-14-084-6
  5. Andmebaas FishBase