Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus

Allikas: Vikipeedia

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus on tööealistele erivajadustega inimestele rehabilitatsiooniteenuseid ning töö- ja kutseõppe kursusi pakkuv keskus Astangul.

Keskus asutati 1995. aastal Astangu Toimetulekukeskusena. A-korpuses alustati tegevust märtsis 1996. B-korpuses (avati juunis 2001) on puidutöökojad ning metallitöö ja puhastusteeninduse õpperuumid. C-korpuses (avati 2002) on õpilaskodu ja söökla. D-korpuses (avati 2004) on spordisaal ja ujula.

Keskus on Euroopa Rehabilitatsiooniplatvormi (European Platform for Rehabilitation) assotsieerunud liige. Keskus korraldab ka kutserehabilitatsiooni alaseid koolitusi.

Õppimisvõimalused[muuda | muuda lähteteksti]

Keskus pakub ühe- kuni kaheaastasi kursusi puutöö, pagaritöö, käsitöö, koduteeninduse ja infotehnoloogia alal. Pakutakse ka üheaastasi kohanemiskursusi sotsiaalsete oskuste arendamiseks, kutsevalikul abistamiseks ja elus hakkamasaamiseks pärast ajutraumat. Õpperühmad on kuueliikmelised.

Tarkvara ja andmebaaside halduse erialale on oodatud õppima puudest tingitud erivajadusega inimesed, kes on omandanud vähemalt põhihariduse tavaõppekava alusel. Õpe toimub koostöös Haapsalu Kutsehariduskeskusega. Õppijal on Haapsalu Kutsehariduskeskuse õpilase staatus ning lõputunnistuse kutsekeskhariduse omandamise kohta väljastab Haapsalu Kutsehariduskeskus. Õppetöö toimub Tallinnas. Õppeaeg on kolm aastat, õpperühmad on kuni 12-liikmelised. Vajadusel rakendatakse igale õppijale individuaalset õppekava.

Kursuse "Sissejuhatus infotehnoloogiasse" eesmärk on anda põhi- või keskhariduse omandanud õppijale arvutikasutaja oskustunnistuse AO1-AO7 tasemel arvutikasutaja algpädevus ja oskustunnistuse taotlemise võimalus. Kursuse raames õpetatakse teiste kõrval aineid, mis parandavad õppija psühholoogilist ettevalmistust konkureerimiseks tööturul. Kuni 14-liikmelised õppegrupid komplekteeritakse kehapuude või püsiva tervisehäirega inimestest ning õppetöös arvestatakse erivajadustega. Õppeaeg on üks aasta.

Peaajutraumajärgne taastumiskursus aitab kohaneda ajutraumast tuleneva terviseseisundiga ja naasta aktiivsesse ellu. Kursusele oodatakse inimesi, kelle tervislik seisund on stabiliseerunud, kuid esineb mälu- ja kõneprobleeme, raskusi keskendumisel, meeleolu kõikumist, peavalu, väsimust, unisust ja raskusi igapäevaelu tegevustes. Septembrist maini kestval tasuta kursusel arendatakse ja toetatakse eneseteadvust, toimetulekut igapäevaelu tegevustega, füüsilist seisundit, sotsiaalseid oskusi, isiklike eesmärkide saavutamist. Õpperühmad on kuni 8-liikmelised. Rühmatöö ja üldiste eesmärkide kõrval seatakse igale osalejale individuaalsed eesmärgid ning pakutakse rehabilitatsiooniteenuseid lähtuvalt inimese tervislikust seisundist. Kogu kursuse jooksul tehakse koostööd inimese lähedaste ja erinevate spetsialistidega väljaspool Astangu keskust. Kursuse kavasse kuuluvad kõnearendus, matemaatiline arendamine, kehaline arendamine, enese tunnetamine ja suhtlemisõpetus, igapäevaelu tegevused, arvutiõpetus, käeline tegevus, muusikateraapia, loovteraapia, stressiga toimetuleku viisid ja töökatsed pagaritöös, puidutöös või töötoas töötamises.

Tööhõive[muuda | muuda lähteteksti]

Astangu keskus valmistab oma õppijaid tööeluks ette karjäärikujundamistundide, individuaalse nõustamise ja ettevõttekülastuste kaudu. Samuti toetab keskus oma õppijaid praktikakoha leidmisel ja praktika ajal ning pakub lõpetajatele ja lõpetanud klientidele tuge töökoha leidmisel ja edasises tööelus. 2013. aasta oktoobri seisuga tegi Astangu keskus koostööd enam kui 150 tööandjaga üle Eesti.

Rehabilitatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Rehabilitatsiooni suunal pakub Astangu keskus füsioterapeudi, tegevusterapeudi, sotsiaaltöötaja, psühholoogi, eripedagoogi ja logopeedi teenuseid. Keskuses koostatakse rehabilitatsiooniplaane ja hinnatakse nende täitmise tulemusi.

Keskkond ja õpilaselu[muuda | muuda lähteteksti]

Kõikjal keskuses on liikumispuudega inimestel võimalik iseseisvalt hakkama saada. Õppeaja vältel on õppijatel võimalik kasutada erinevaid rehabilitatsiooniteenuseid, kasutada kohandatud bussi, tasuta lõunastada keskuse sööklas, külastada keskuse raamatukogu, mängida võimlas saalihokit, osaleda näiteringis, lauluansamblis ja erinevatel üritustel, kasutada ligipääsetavat basseini, auru- ja soome sauna.

Allikas[muuda | muuda lähteteksti]