Asfaltbetoon
 | See artikkel vajab toimetamist. (Oktoober 2018) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Oktoober 2018) |
Asfaltbetoon[1] (nimetatakse veel asfaldiks, sillutiseks ja mustkatteks) on komposiitmaterjal, mida tavaliselt kasutatakse sõidu- ja kõnniteede, parklate ja lennuväljade teede kattena. See koosneb mineraalmaterjalidest, mis on kokku ühendatud asfaldiga ning omakorda laotud kihiti ja kokku surutud. Selle protsessi täiustas ja arendas Belgia leiutaja ning Ameerika immigrant Edward de Smedt.[2] See leiab kasutust järjest rohkem ka paisude kandva osana.[3]
Terminit "asfaltbetoon" kasutatakse tavaliselt vaid tööjoonistel ja ehitusdokumentides, mis määratlevad betooni kui igasugust komposiitmaterjali, mis koosneb sideainega kokku liidetud mineraalidest.
Asfaltbetoonsegu moodustamisel on oluline kasutada kehtivatele normidele vastavate omadustega bituumenit, fillerit ja normides fikseeritud terakoostise ning kvaliteediga liiva ja killustikku, et tagada saadava materjali piisav tugevus ja vastupidavus.
Vastupidavuse näitajad[muuda | muuda lähteteksti]
Mis puudutab pinnase vastupidavust, rehvide kulumist, pidurdamise jõudlust ja maanteemüra, on erinevatel asfaltbetooni tüüpidel ka erinevad vastupidavuse näitajad. Määramaks sobivat asfaldi vastupidavust, võetakse arvesse liikluse tihedust erinevate sõidukite puhul ja vastupidavust hõõrdumise puhul. Asfaltbetoon tekitab vähem müra kui portlandtsemendist valmistatud betoonist pind ning üldjuhul tekitab ka vähem müra kui killustikpinnased. Rehvimüra tekkepõhjuseks on kineetilise energia muundumine helilaineteks ning seetõttu suureneb sõiduki kiiruse suurenemisel ka müra.[4]
Asfaltbetooni purunemine ja taastamine[muuda | muuda lähteteksti]
Asfaldi lagunemine võib väljenduda löökaukudena, asfaldi kerkimisena, rööbastusena. Külmas kliimas võivad asfaldit purustada külmakerked juba ühe talvega. Ajutise parandusena saab kasutada pragude juures bituumenit.
Põhilisteks teguriteks, mis põhjustavad asfaldi lagunemist, on kolm: teede kvaliteet, keskkonnatingimused ja liikluskoormused (antud tee lõigul).
Keskkonnatingimuste alla kuuluvad soojus ja külmus, samuti vee olemasolu aluskihtide all ning külmakergete võimalus.
Kõrge temperatuuri juures asfaldi sidusus muutub pehmemaks, mille tagajärjel võivad tekkida rööpad. Kõrge kuumuse ja tugeva päiksepaiste tulemusena hakkab asfalt oksüdeeruma, mille tagajärjel muutub asfalt jäigemaks ja vähem vastupidavaks, põhjustades sellega pragusid. Külmas kliimas tõmbub asfalt kokku ning põhjustab pragunemist. Jahtunud asfalt on vähem vastupidav ja vastuvõtlik pragunemisel.
Liiklusega seotud asfaldi vigastused on suuresti seotud masinate raskusega. Suuremaid vigastusi põhjustavad veoautod ja bussid. Sõiduvahendite rehvid põhjustavad asfaldi venivust, mille tagajärjel tekivad praod. Samuti mängib rolli sõiduki kiirus. Suurem pikaajaline koormus asfaldile tuleneb sõidukite aeglasest kiirusest. Selle tagajärjel võivad asfaldisse tekkida rööpad, mõrad ja lainelisused.
Lagunemise ennetamine ja parandus[muuda | muuda lähteteksti]
Teede eluiga saab pikendada heal tasemel projekteerimisega, hooldustöödega ja järgides hooldustavasid. Teede projekteerimisel mõõdavad insenerid liiklustihedust ning jälgivad suurte veokite sagedust teel. Samuti hindavad nad aluskihte, et näha millist koormust on see valmis vastu võtma. Teede ja aluskihi paksused on projekteeritud nii, et need suudaks vastu võtta liiklusest tulenevat koormust. Vahetevahel kasutatakse geotekstiili aluskihtide tugevdamiseks, mille tagajärjel ka teede vastuvõtlikkus koormustele suureneb. Drenaaži kasutatakse teede juures vee äravooluks, et vältida aluskihtide nõrgestumist.
Häid hooldustavasid järgides keskendutakse suurelt osalt sellele, et vältida vee sattumist teedele ja aluskihtidele. Kraavide ja kanalisatsiooniaukude pidev hooldus ja puhastus tagab teede pikema eluea madalama hinnaga. Parandades teede pragusid bituumeniga, välditakse sinna vee sattumist, mis võiks põhjustada suuremaid pragusid külmakergetega.
Palju odavam on hoida teed pidevalt heas seisukorras kui parandada seda siis, kui see on juba halvas seisukorras. Paljud organisatsioonid seavadki oma prioriteedid sellele, et teed oleksid heas seisukorras, selmet parandada neid kogu aeg. Halvemas seisukorras teed parandatakse vastavalt rahalistele võimalustele.[5]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ [1]-Eesti Asfaldiliit
- ↑ History of roads by Mary Bellis[alaline kõdulink] Inventors Expert
- ↑ [2]-Waterpower magazine
- ↑ C. Michael Hogan, Analysis of Highway Noise Journal of Soil, Air and Water Pollution, Springer Verlag Publishing, Netherlands, Vol. 2, Number 3 / September, 1973
- ↑ Pavement management primer