Arvutuslaud
Arvutuslaud on lihtne ning väga vana mehaaniline arvutusseade. Paljudes kohtades kasutatakse seda tänini.
Tuntumad arvutuslauad on abakus, suanpan, soroban ja arvelaud.
Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]
Arvutuslaud kujutab endast raami, millele on paigaldatud kepikesed, traadid või nöörid, või lauda, milles on sooned või praod. Kivid liiguvad traadile, nöörile või kepikesele lükituna või soontes või pragude vahel.
Kive on kindel arv, mis tavaliselt on seotud positsioonisüsteemiga.
Enamasti jaguneb arvutuslaud pikuti kaheks osaks, nii et ühes osas asuvatel kividel on suurem (tavaliselt viiekordne) väärtus. Erandiks on arvelaud, mis aga nõuab murdudega arvutamiseks lisalauda.
Arvutuslauaga saab sooritada liitmist, lahutamist, jagamist, korrutamist ning isegi juurimist.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Arvutuslaud on kõige vanem teadaolev arvutusseade. See leiutati tõenäoliselt umbes 1100 eKr Hiinas või Indias.
See võeti kasutusele vanaajal (Euroopas Vana-Kreekas ja Vana-Roomas abakusena) juba enne kümnendsüsteemi üldist kasutuselevõttu. Alates 17. sajandist on arvutuslaudu hakanud välja tõrjuma arvutusmasin ning hiljem kalkulaator, nii et näiteks Lääne-Euroopas peetakse seda nüüdseks kõigest mänguasjaks, kuigi seda kasutavad pimedad. Kasutusel on arvutuslaud kohati ka Venemaal ja SRÜ riikides ning Hiinas ja Jaapanis.
Vanimaks säilinud arvutuslauaks (umbes 300 eKr) on Salamise tahvlid (Ateenas Rahvusmuuseumis).
Saksa arvutusmeister Adam Ries kirjeldas arvutuslaudade kasutamist teoses "Rechenbuch auf Linien und Ziphren in allerlei Handthierung / geschäfften und Kaufmanschafft".