Arvutitehnika

Allikas: Vikipeedia
Arvutikomponendid

Arvutitehnika ehk tehniline informaatika (ka arvutustehnika; inglise keeles computer engineering) on informaatika haru, mis tegeleb arvutite ja arvutivõrkude riistvara konstruktsiooniga. Ta hõlmab arvutite, protsessorite, mälukiipide, kõvaketaste, printerite, kuvarite jms ehitust.[1]

Arvutitehnika piirid elektroonika ja elektrotehnikaga on hägusad.[1]

Arvutitehnika ühendab endas erinevaid valdkondi(Nt: elektrotehnika ja informaatika), mida läheb vaja arvuti riistvara ja tarkvara arenduseks. Võrreldes programmeerijatega või elektrotehnikutega on arvutitehnikutel tavaliselt teadmised elektrotehnikas, programmeerimises ja tarkvara-riistvara ühendamises, mitte ainult ühes neist valdkondadest. Arvuti insenerid on kaasatud paljudesse riistvaraga ja tarkvaraga seotud arvutitööstuse aspektidesse alates individuaalse mikroprotsessori disainimisest, personaalarvuti kokkupanemisest, kuni vooluringide loomiseni.

See teadusharu ei keskendu ainult selle, kuidas arvuti ise töötab, vaid uurib, kuidas neid integreerida suurde pilti.

Tavalised arvutitehnikute ülesanded on näiteks tarkvara ja püsivara kirjutamine varjatud mikrokontrolleritele, VSLI kiipide disainimine, analoog sensorite disainimine, segatud signaalidega trükiplaatide disainimine ja operatsioonisüsteemide loomine. Arvutitehnikud sobivad ka hästi tegelema robootikaga.

Töö[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvutitarkvara insenerid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvutitarkvara insenerid arendavad, disainivad ja testivad tarkvara. Mõned arvutitarkvara insenerid disainivad, ehitavad ja hoiavad korras arvuti programme firmade jaoks. Osad loovad suuri interneti süsteeme firmadele. Teised loovad või installeerivad uut tarkvara või uuendavad arvutisüsteeme.

Arvutitarkvara insenerid saavad ka töötada aplikatsiooni disainimises. See hõlmab endas uute programmide või aplikatsioonide kirjutamist.

Arvutiriistvara insenerid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik arvuti riistvara insenere arendavad, loovad, disainivad ja testivad erinevaid arvuti komponente nagu näiteks: trükkplaate, mikroprotsessoreid, ruutereid jne. Mõned uuendavad olemasolevat arvuti riistvara, et muuta seda riistvara tõhusamaks ning kiiremaks. Suurem osa arvuti riistvara inseneridest töötavad uurimislaborites või kõrgtehnoloogilistes tootmisettevõtetes.

Õppimine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arvutitehnikat saab õppida Eestis kahes kõrgkoolis: Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Hans Peter Gumm, Manfred Sommer. Einführung in die Informatik, 7. trükk, 2006, lk 1. Google'i raamat

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]