Arvutisõltuvus

Arvutisõltuvus on liigne arvutikasutus määral, mis segab tavaelu elamast. Et arvutid ümbritsevad meid kõikjal, on raske eristada sügavalt huvitunud kasutajat arvutisõltlasest.

Termini päritolu

Esimesena viitas sellise sõltuvuse võimalikkusele briti elektroonilise õppe akadeemik Nicholas J. Rushby oma 1979. aasta raamatus "An Introduction to Educational Computing". Termini võttis kasutusele Margaret A. Shotton 1989. aastal ilmunud raamatus "Computer Addiction".

Mis on arvutisõltuvus?

Arvutisõltuvuseks võib lugeda kontrolli alt väljunud arvutikasutust, mis mõjutab negatiivselt sõltlase suhteid ja elu väljaspool virtuaalreaalsust. Eksperdid vaidlevad selle üle, kas arvutisõltuvuse puhul on tegemist meditsiinilise probleemiga või võiks seda pigem kõrvutada liigse televiisorivaatamise, raamatulugemise ning tööl ületundide tegemisega. Tihti tuuakse selle sõltuvusliigi puhul välja sarnaseid ilminguid hasartmängusõltuvusega, mida tänapäeval üha rohkem tunnustatakse kui ohtlikku käitumishälvet. Mõlema sõltuvuse puhul toimuvad tõsised muutused inimese elus, kõrvale jäävad suhted, huvid ja kohustused.

Kuidas sõltuvust ära tunda?

Tegu võib olla arvutisõltuvusega, kui võib kinnitada vähemalt viit järgmistest väidetest :

1. Kasutad arvutit et kogeda naudingut, rahulolu ja kergendust;
2. Tunned end tujuka, depressiivse, kergestiärrituva ja väsinuna, kui ei kasuta arvutit;
3. Tunned vajadust üha enam aega ja raha arvutiga seotule kulutada, et muuta oma tuju;
4. Hülgad sotsiaalse ja perekonnaelu, õpi- ja töökohustused;
5. Valetad oma perekonnaliikmetele, arstile või teistele, et varjata oma arvutikasutuse ulatust;
6. Riskid tähtsate suhete, töökoha, akadeemilise või ametialase edukusega vaid arvuti kasutamise nimel;
7. Ebaõnnestud korduvalt oma arvutiga seotud tegevuste kontrollimisel;
8. Ilmneb füüsilisi tundemärke nagu seljavalu, migreen, halb füüsiline vorm ja puudulik enesehügieen;
9. Jätkad arvuti kasutamist ka siis, kui mõistad, et see tegevus tekitab probleeme reaalses elus.

Jälgimise põhjal on sõltuvussümptomid sellised :

• enesessetõmbumine;
• soovimatus lõpetada töö või mängimine arvutis;
• ei märka või ignoreerib väliseid sündmusi;
• kohaneb halvasti reaalse eluga;
• ärritus sunnitud arvutist eemaldamise korral;
• pidev soov kontrollida oma postkasti Internetis, pidev ootus minna jälle Võrku;
• kirglik suhtumine töösse (mängud, programmeerimine või muud tööd) ja ületamatu tõmme otsida Võrgust uut informatsiooni;
• võimetus planeerida töö või mängu seansi lõppu arvutis;
• suurte summade kulutamine arvutiprogrammide (s.h. mängude) ja arvutitarvikute uuendamisele;
• koduste tegevuste, ametialaste ja/või õppetöö kohustuste, tööalaste kokkulepete unustamine, seda asendavad arvutimängud;
• hoolimatus oma tervise, hügieeni ja une vastu seoses pikaajalise viibimisega arvutis;
• kohvi ja teiste psühhostimulaatorite kuritarvitamine;
• valmisolek rahulduda ebaregulaarse, juhusliku ja ühekülgse toiduga, süües arvuti juurest lahkumata;
• emotsionaalsuse tõusu tundmine arvutiga töötades;
• huvi kaotamine kõige vastu, midagi muud ei taha = põhiline tasu kirgliku kiindumuse eest arvutisse;
• hajuv tähelepanu, pidev tahtejõu kadumine;
• primitiivsed emotsioonid ja isiksuse degradeerumine;
• nähtav vale aja ja raha kulutamise kohta arvutile.

Arvutisõltuvuse tekkimine

Arvutisõltuvust tunnetavad sõltlast ümbritsevad sõbrad, sugulased, õpetajad ja tuttavad, kuid mitte ta ise. See on iseloomulik ükskõik millise sõltuvusliigi puhul. Esimeses staadiumis on see enam-vähem kergekujuline häire. Algab "uue mänguasjaga" tegelemine õppetöö ja koduste tegevuste arvelt. Järk-järgult inimene kaugeneb sugulastest ja sõpradest, prioriteetne on tegelemine "ülemaailmse ämblikuvõrguga". Tavaliselt varjab ta, kui palju aega arvuti kasutamisele kulub.

Teises staadiumis kasvavad sümptomid nagu lumepall. Kui inimest arvutist vägisi lahutada, tekib tal tunne, mis sarnaneb narkomaani piinadele, kellele ei antud järjekordset doosi. Tal kaob tähelepanu, väheneb töövõime, tekivad pealesunnitud mõtted, unetus, kuni selleni, et ta üldse ei maga, järsult tugevneb tõmme selliste "ergutavate vahendite" poole nagu kohv, sigaretid, alkohoolsed joogid, narkootikumid, kusjuures mõnikord satuvad süstla otsa ka need, kes polnud varem kordagi narkootikume proovinud. Lisaks psüühilistele häiretele lisanduvad peavalud, vererõhu ebastabiilsus, valud silmades ja luudes. Tugevad, tahtejõulised isikud võivad veel proovida oma tähelepanu ümber lülitada millelegi muule, näiteks armuda või leida uus töö.

Kolmas staadium on sotsiaalne desadaptsioon. Arvutisõltlane, kes enam ei saagi mõnu suhtlemisest Interneti kaudu, jätkab siiski pidevalt arvutis viibimist. Depressiooniseisund viib tõsiste konfliktideni tööl ja kodus.

Üks uuemaid arvutisõltuvuse erijuhtumeid on nn staatusuuenduse ärevushäire (inglise keeles status update anxiety). See ilmneb meeleolumuutustes, kui ei ole võimalik võrku ühenduda ja pidevalt Facebooki või Twitteri kaudu oma tegemistest teada anda ning on põhjustatud vajadusest saada tunnustust ja tunda end mingisse kogukonda kuuluvana.

Kuidas sõltuvusest vabaneda?

Rääkida oma murest sõpradele, perekonnale. Konsulteerida psühholoogiga.

Vaata ka

• Tamagotchi