Arvi Tavast

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Arvi Tavast allkirjastamas avaliku omandi manifesti, 25. august 2021

Arvi Tavast (sündinud 27. aprillil 1969 Tallinnas[1]) on eesti keeleteadlane (tõlketeoreetik ja terminoloog) ning ettevõtja. 2020. aasta septembrist on ta Eesti Keele Instituudi direktor.

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

1993. aastal lõpetas ta Tallinna Tehnikaülikooli arvutisüsteemide ja -võrkude süsteemiinsenerina. Magistrikraadi sai Tartu Ülikoolist 2002. aastal tööga "Onomasioloogia ja semasioloogia vahekorrast oskuskeeles" (juhendaja Mati Erelt).

Doktorikraadi sai ta Tartu Ülikoolist 2008. aastal tööga "The Translator is Human too: A Case for Instrumentalism in Multilingual Specialised Communication" ["Ka tõlkija on inimene: mitmekeelse oskussuhtluse instrumentalistlik käsitlus"] (juhendaja Mati Erelt). Oli järeldoktorantuuris Tübingeni ülikoolis kvantitatiivse lingvistika alal.[2]

Töö[muuda | muuda lähteteksti]

Arvi Tavast konverentsi Baltic HLT 2018 raames korraldatud töötoas "Wikipedia meets NLP"

Aastatel 1995–1996 oli Tavast Eesti Informaatikafondi (Informaatikakeskuse) infotehnoloogia terminite standardimise töörühma sekretär ja 1997–2000 sama töörühma juhataja. 1995–2001 oli ta ajakirja Arvutimaailm toimetaja, 2000–2006 eesti keele juhtspetsialist Microsoftis.

2002. aastast on ta töötanud Tallinna Ülikoolis (algul lektorina, hiljem kirjaliku tõlke dotsendina) ja 2005. aastast ka Tartu Ülikoolis (algul filosoofiateaduskonna teadurina, hiljem eesti keele dotsendina), õpetades tõlketeooriat ja terminoloogiat.[3] 2011–2013 oli Tavast Eesti Keele Instituudis (EKI) keeletehnoloogia osakonna juhataja. Oli e-keelenõu tehnilise väljatöötamise ja juurutamise projekti juht[4]; e-keelenõu pälvis 2015. aastal aasta keeleteo auhinna. Seejärel tegeles Eesti Keele Instituudi uue sõnastikusüsteemi Ekilex arendusega.

19. juunil 2020 valiti Arvi Tavast Eesti Keele Instituudi direktoriks, tema viieaastane ametiaeg algas 1. septembril 2020.[5]

Sõnastikureform[muuda | muuda lähteteksti]

Tema EKI direktoriks oleku ajal algatatud sõnastikureform on tekitanud ühiskonnas rohkesti kriitilist vastukaja ja poleemikat, mida on nimetatud ka keeletüliks.[6][7]

Jaanuaris 2021 teatasid Margit Langemets ja Peeter Päll EKI kodulehel: "Eesti Keele Instituudil on käsil põhjalik sõnastikureform, mille tulemusel jõuab kasutajani edaspidi mitme senise sõnaraamatu asemele üks ja ühine sõnastik. Nimetame seda EKI ühendsõnastikuks ning see on ühtlasi EKI keeleportaali Sõnaveeb keskne koostisosa. Sõnastikureformi tulemusel loob EKI mitme senise sõnaraamatu asemele ühe ja ühise sõnastiku, mida hakatakse nimetama ühendsõnastikuks."[8] Samade autorite selgitav artikkel "Muutuv ÕS" ilmus ajalehes Sirp sama aasta jaanuari lõpus.[9]

Seepeale väljendasid mitmed keeleinimesed ja -asutused tekkinud segaduse pärast muret ning koostasid 21. aprillil 2021 EKI direktorile Arvi Tavastile kirjaliku pöördumise sooviga saada selgitusi instituudi kavandatava sõnastikureformi kohta.[10] Pöördumise tekst ilmus kultuurilehes Sirp 4. juunil 2021.[11] Samas ajalehenumbris ilmus ka Arvi Tavasti vastus sellele pöördumisele.[12]

Ühiskondlik diskussioon on jätkunud keelepäevadel ja muudel keeleüritustel, raadiosaadetes ja kümnetes ajaleheartiklites.[13][14][15][16][17]

Keeletüli sai mõningast leevendust pärast õiguskantsler Ülle Madise ettekannet EKI ja Eesti keelenõukogu ühisseminaril 1. märtsil 2024 ning õiguskantsleri märgukirja EKI direktorile.[18] Nimelt saavutasid Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Keele Instituut 2024. aasta märtsi lõpus kokkuleppe, et õigekeelsussõnaraamatu ja EKI teatmiku väljaandmise tegevuskava muudetakse vastavalt õiguskantsleri soovitustele, mis tähendab, et 2025. aasta ÕS ilmub sarnaselt varasemate väljaannetega.[19]

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Arvi Tavast on olnud 2001. aastal asutatud Eesti Terminoloogia Ühingu initsiaator, asutajaliige ja esimene juhatuse esimees.

Alates 2011. aastast on ta mitmel aastal olnud Vikipeedia tõlketalgute žürii liige.

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Raamatud[muuda | muuda lähteteksti]

"Arvutikasutaja sõnastik"[muuda | muuda lähteteksti]

Arvi Tavast on koos Vello Hansoniga koostanud 1996. aastal ilmunud "Arvutikasutaja sõnastiku: inglise-eesti" (toimetaja Ustus Agur), millest sai nii populaarne eestikeelse IT-terminoloogia allikas, et paberkandjal ilmus sellest veel mitu ajakohastatud ja uute märksõnadega täiendatud trükki (1999, 2003, 2008) [20]. Sõnastikust tehti ka elektrooniline versioon, mis algul oli kõigile tasuta kättesaadav iseseisva veebisõnastikuna, kuid 2005. aastal täiendatuna liideti Keeleveebi kaudu kasutatavate veebisõnastike valikusse.[21]

Tõlkeõpik[muuda | muuda lähteteksti]

Muid raamatuid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Arvi Tavast. Tagantjäreletarkusi. Imprimaatur, 2009 – autor
  • Tiiu Erelt, Arvi Tavast. Eesti oskuskeelekorralduse seisund. EKSA, 2003 – kaasautor
  • Merle Madisson, Aive Mandel, Tauno Nõulik, Anita Tannenberg, Arvi Tavast. Läti-eesti sõnaraamat / Latviešu-igauņu vārdnīca. EKSA, 2015 – kaasautor

Artikleid[muuda | muuda lähteteksti]

Liikmesus[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Arvi Tavast on Roman Tavasti pojapoeg ning ta jätkab vanaisa rajatud ja isa taastatud ettevõtte OÜ Roman Tavast juhtimist.[23]

Ta on olnud kaks korda abielus, teisest abielust on tal pojad Ottomar, Norman ja Aksel.[24]

Harrastused[muuda | muuda lähteteksti]

Aastatel 2005–2015 kuulus Vabatahtlikku Reservpäästerühma. Tegeleb triatloni, akrojooga, rahvatantsu ja motomatkamisega. Tema moto on "Kahtlen kõiges, eriti ilmselgetes asjades".[25]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Arvi Tavast Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes (vaadatud 04.06.2014).
  2. ↑ Arvi Tavast Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes (vaadatud 16.06.2020).
  3. ↑ Arvi Tavast Eesti Teadusinfosüsteemis Muuda Vikiandmetes (vaadatud 04.06.2014).
  4. ↑ E-keelenõu projekt Eesti Keeletehnoloogia kodulehel, vaadatud 07.03.2022.
  5. ↑ Eesti Keele Instituudi uueks juhiks saab Arvi Tavast, 19.06.2020.
  6. ↑ Indrek Ojamets.Sõnastikureform tekitab segadust ja palju küsimusi Postimees.ee, 09.06.2021.
  7. ↑ Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest ERR Uudised, 07.03.2024.
  8. ↑ Margit Langemets, Peeter Päll. Kirjakeele norm ja EKI sõnastikud (2021-01-04) Eesti Keele Instituudi koduleht. 04.01.2021.
  9. ↑ Margit Langemets, Peeter Päll. Muutuv ÕS Sirp, 29.01.2021.
  10. ↑ Grete-Liina Roosve. EKI sõnastikureform tekitab keeleinimestes tuska ERR Uudised, 04.06.2021.
  11. ↑ Pöördumine seoses EKI algatatud sõnastikureformiga Sirp, 04.06.2021.
  12. ↑ Arvi Tavast. Vastus pöördumisele seoses EKI algatatud sõnastikureformiga Sirp, 04.06.2021.
  13. ↑ Hille Saluäär. Ideaalitust keelekorraldusest igaühe keelehooldeni Sirp, 15.09.2023.
  14. ↑ Egle Heinsar. Nii et paneme riigi kinni ja viimane kustutab tule? Sirp, 24.11.2023.
  15. ↑ Aili Künstler. Köögikeele-ÕS ja riigikeel Sirp, 15.03.2024.
  16. ↑ Martin Ehala. "ÕS peab olema sama selge kui liikluseeskiri" Postimees.ee, 15.03.2024.
  17. ↑ Vilja Kiisler. Suure keelepeavalu keskmes seisab mees, kelles kehastub lahendamatu vastuolu Eesti Päevaleht, 11.04.2024.
  18. ↑ Õiguskantsler: uus ÕS peaks lähtuma keeleseaduse nõuetest ERR Uudised, 07.03.2024.
  19. ↑ Ministeerium ja EKI võtsid ÕS-i vaidluses õiguskantslerit kuulda ERR Uudised, 29.03.2024.
  20. ↑ Vello Hansoni ja Arvi Tavasti "Arvutikasutaja sõnastik" andmebaasis ESTER, vaadatud 10.08.2018.
  21. ↑ "Arvutikasutaja sõnastik" Keeleveebis
  22. ↑ Paberraamatuna Arvi Tavast, Marju Taukar "Mitmekeelne oskussuhtlus" (vaadatud 07.03.2015)
  23. ↑ Jaanus Vogelberg. Tavastite pere lugu: ellu äratati eestiaegne ehtefirma. Delfi, 25.01.2018.
  24. ↑ Arvi Tavasti koduleht. Vaadatud 19.06.2020.
  25. ↑ Arvi Tavasti koduleht. Vaadatud 19.06.2020.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Arvi_Tavast&oldid=6626225"